:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/11/7477517t1h020d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7096801t1h8674.jpg)
Teatrikuu puhul piilus Pärnu Postimees Endla teatri muusikali "Boyband" kulisside taha. Kui näitlejatele langeb sõna otseses mõttes rambivalgus, siis niisama palju higi, verd ja pisaraid pühendab lavastusele hulk varju jäävaid talente.
Videod ja galerii: "Boyband": piilume kulisside taha, sõna otseses mõttes (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Boyband" esietendus Endlas 2012. aastal ja nüüdseks on selle muusikali eesriie langenud 99 korda.
Lava kerkib 45 minutiga
Laupäeva hommikul laiutavad Endla suure saali laval veel reedese "Peaaegu armastuse" rekvisiidid. Kella kümne paiku asuvad ametisse lavatöölised ja saalist kostab trellide urinat ja haamrilööke.
Mehed seavad üles kolossaalse metallehitise, mille tassivad jupikaupa välja pealtnäha piiritust laoruumist. Lavameister Kaido Päästeli juhatusel vinnavad vilunud töölised paika taustamustrid, kasutades püüne kõrval paiknevat nöörirägastikku. Aeg-ajalt ripuvad ähvardavalt lae kohal rasked metalldetailid ja taustajõud peab une pealt teadma, millisest nöörist tõmmates miski liigub.
Nii panevad mehed umbes 45 minutiga kokku suurtest kontserdilavadest inspireeritud konstruktsiooni, mis vaataja kujutlusvõime abil muundub ühtaegu nii maailmakuulsaks Wembley staadioniks kui tavalise korterelamu rõduks.
/nginx/o/2017/03/29/6500207t1he775.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500201t1h66c3.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500205t1hf353.jpg)
Hindamatu taustajõud
Kell 15 leiab teatrimajja tee üks õhtu tähtsamatest isikutest: kostümeerija Airin Vaarmann. Ta on laost valmis otsinud õiged rõivad ja jalutab teatrimajas, riputades iga eseme õigele kohale.
Vaarmann otsib välja nimega tähistatud pappkastid. Iga mehe ja naise kätte peavad jõudma õiges suuruses peakatted. Ei taha ju keegi, et kaabu tantsu käigus peast lendab.
Rõivaid vahetavad näitlejad etenduse ajal vahetpidamata, mistõttu vajalike esemete arv küünib kõvasti üle 100. Osatäitjad tormavad muudkui lavalt maha ja püünele tagasi, eest tuleb korjata iga tarbetu ese ja valmis seada järgmisena tarvilikud asjad.
Kella 16 paiku asuvad tööle grimeerijad. "Boybandi" eel saavad kiilaspäistest eesti meestest kuldse juuksepahmaka ja kütkestavate silmadega hurmurid.
"Teeme nüüd Koidu ka ilusaks," naerab grimmikunstnik, kui laulja Koit Toome toolile maandub: selle mehe puhul on loodus pool tööd ära teinud.
Isegi etenduse kestel ootab meigikunstnik, kamm käes, lava taga. Mürgeldamise käigus sassi läinud soengud tuleb hingetõmbeajal korda teha.
/nginx/o/2017/03/29/6500545t1hf446.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500557t1ha2c9.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6499975t1h224a.jpg)
Tantsijate kolmas põlvkond
Tantsijad on etenduse päeval trupi ühed varasemad tulijad. Pea kõik tantsijad on aastatega vahetunud, sest neiud lõpetavad Pärnus kooli ja asuvad mujale elama. Tüdrukutest on muusikalis algusest peale kaasa teinud vaid Sandra Põld, kes omal ajal valiti "Boybandi" prooviesinemiste kaudu. Nüüd on olnud tema kohustus uued tüdrukud truppi valida ja Märt Agu paika pandud koreograafia neile selgeks õpetada.
"Siin oleks pidanud veidi teine kuju olema. Sina oleks pidanud olema siin ja sina siin," selgitab Põld ja proovis tekib kerge ärevus, mis on tingitud pikast esinemispausist.
Siiski säilitab lihasmälu usaldusväärsuse: etenduse ajal õnnestub kõik suurepäraselt.
/nginx/o/2017/03/29/6500269t1had9a.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6499951t1hccd5.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6499905t1hdb16.jpg)
Näitlejate hingetuks võttev õhtu
Peagi jõuab teatrimajja esimene peaosaline: Koit Toome, kes pikast esinejakogemusest hoolimata silmanähtavalt elevil. Ta teatab, et täna tuleb teda vaatama bussitäis tuttavaid.
See on tegelikult tööpäev nagu iga teine, kuid kuskil ajusopis vasardab: "Eelviimane etendus!".
Kõhklus on paratamatu, olgu seljataga kas või 98 ülesastumist. Vahepeal pole tehtud proove, mis iga liigutuse, laulusõna ja dialoogi kinnitaks, need tuleb nüüd mälust leida. "Närv on ikka sees," kinnitab näitleja Tambet Seling.
Järjekorras saabuvad teisedki "bändiliikmed": Priit Loog, Sten Karpov ja Bert Raudsep. Muusikanumbrite läbimäng toimub kaks tundi enne etendust. "Saame hääle ja jalad soojaks," naerab Seling.
Mõni sekund enne lavale minekut valitseb eesriide taga uskumatu rahulikkus, poisid jutlevad lõbusalt omavahel, mõni poseerib Pärnu Postimehe fotograafilegi.
Peaosalisi ootab seitse kostüümivahetust. Kohati tundub, et poisid alles sätivad särki püksi, kui juba peavad tormama tagasi lavale. Füüsiliselt on se raske tükk: poistebänd jääb lavale pea kogu etenduseks ja trennis oksendamiseni harjutatud tantsunumbrid on nõudlikud. Iga puhkusesekund on väärtuslik. Hingetõmbeaja tagavad kõrvalosatäitjad Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Ahti Puudersell, Kati Ong ja Grete Elviste.
/nginx/o/2017/03/29/6499969t1h9e89.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6499993t1h8733.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500251t1h1873.jpg)
Need, kelleta etendus jääks olemata
Lavastajad, muusikajuhid ja koreograafid on oma töö juba ammu teinud: nii töötab kõik juhendamiseta nagu kellavärk. Inimesed teavad oma kohta ja ülesandeid.
Etenduse juht ja rekvisiitor Astrid Kivila kannab lavale ja lava taha vajalikud esemed: alates vanaaegsest televiisorist kuni ajastutruult värviliseks maalitud vetsupotini. Kõik, mis jääb etenduse ajal jalgu, tuleb eest ära viia; tarvilikud asjad asugu õiges kohas. Ühtlasi istub Kivila etenduse ajal puldi taga, mille abil ta lava täpipealt õige kiirusega ümber pöörab.
Helimees Siim Rohtväli võtab istet publiku lähedal, sest muusikali puhul on ideaalne helipilt ääretult tähtis: valed liigutused helipuldil võivad külalise teatrielamuse rikkuda.
Valgusala juht Margus Vaigurgi peab täpselt teadma, mis momendil lavastuses midagi juhtub, et prožektor õige näitleja sobival hetkel leiaks.
Konkreetses muusikalis teeb pingelist tööd videokunstnik Argo Valdmaagi, kel ettenähtud ajal tuleb laval kinolinale videoklipid kuvada ja etenduse tervikuks siduda.
Sellega pole mainitud isegi poolt taustajõududest, kelle tööl lavastuse sünnis on kulla kaal. Kui kasutada klišeid, on teater masin, kus iga hammasratas peab olema õlitatud. Siia kuuluvad piletimüüjad, kelleta saal jääks tühjaks; riidehoiutöötajad, kes pärast etendust tekkivad hiigelpikad ja tüütud järjekorrad kaotavad; koristajad, kes puhastavad lava päevas vähemalt kolm korda; või kohvikuteenindajad, kes täidavad vaataja kõhu ja hoiavad tuju hea.
/nginx/o/2017/03/29/6500111t1h1452.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500121t1h15ed.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500541t1h3cca.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500537t1h61cd.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500105t1h2e1d.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6499945t1h1b81.jpg)
/nginx/o/2017/03/29/6500077t1hfd57.jpg)
"Boyband" põnevate numbrite kaudu
- 25. veebruaril 2012 esietendus Endla laval muusikal "Boyband".
- 99 korda on tükk nüüdseks lavale jõudnud.
- 46 610 silmapaari on selle aja jooksul spektaaklit näinud. See teeb keskmiselt 471 inimest etenduse kohta.
- 37 655 eurot oli "Boybandi" eelarve, iga etenduse peale on kulunud keskmiselt 1710 eurot. Endla teatri juhtide sõnutsi on see investeering end igati ära tasunud.
- 17 muusikalist numbrit pidi näitetrupp ära õppima.
- 61 inimest töötab teatrimajas päeval, mil "Boyband" lavale jõuab. Püünel on 20 inimest (näitlejad, tantsijad), 17 aitavad lava üles seada (lavamehed, valgustajad, helimehed, videomees, grimeerijad, kostümeerija ja etenduse juht), 13 teenindavad maja (kontrolörid, koristajad) ja 11 töötab kohvikus.