:format(webp)/nginx/o/2016/10/21/5985535t1hd5a6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/17/7417259t1h37ce.jpg)
Ööl vastu tänast põles Häädemeeste vallas elamiskõlbamatu maja, milles olnud mees hukkus. Pärnu Postimehe andmeil jäi tulle 52aastane Aare, kelle eluolust möödunud sügisel kirjutasime.
Tulekahjus hukkunud mees varem antud intervjuus: "See ongi põrgu" (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlengus hukkunud 52aastane 13 lapse isa Aare, kelle majas puudus nii elekter kui vesi, kurtis sügisel, et selline elu on põrgu. Elektrita oli Aare elanud kuus aastat, vesi võeti välja möödunud sügisel.
Vaatepilt tules hävinud majast on trööstitu: osaliselt on püsti vaid esimese korruse söestunud seinad, nende keskelt turritab kõrgusesse korsten.
Põlema süttinud majast mõnekümne meetri kaugusel elav naabrimees meenutas, et sattus põlengule peale, kui tuli juba lõõmas ja päästjad ümber maja askeldasid.
Naabrimehe teadmist mööda oli Aare majas koos pojaga, kes ärkas öösel suitsulõhna peale ja jooksis seejärel majast välja. Isa jäänud poja sõnutsi kööki magama. Naabri küsimusele, miks poeg isa ei äratanud ega majast välja sikutanud, ei osanud tulest pääsenud mees vastata.
Aaret nägi naaber viimati eile kella 14 aegu. Aare palus temalt küüti, et minna Uulu õlle järele. Kuna naaber teda ei sõidutanud, võttis mees retke ette bussiga.
Naabrimees leiab, et tulekahju oli vaid aja küsimus. "Ammu oleks pidanud Aare sealt majast välja kupatama," sõnas ta.
Öösel tuleroaks langenud hoones lapsepõlve veetnud naise mälestustes on kunagine kaunis eramu hoopis teistsugune. "Veetsime seal lapsena kõik suved, maja oli väga korralik," lausus naine, kelle nimi on toimetusele teada.
Selle nädala alguses lapsepõlvekodu kaemas ja pildistamas käinud naine oli nähtust löödud. "Vaatepilt oli kohutav," sõnas ta. "Mees oli kõik kuurid ja sauna küttepuudeks teinud ja ära põletanud. Kõrvalmaja elanikud rääkisid, et mees olevat isegi majas oleva trepi ja veranda ära lammutanud ja küttepuudeks teinud. Kõik läks tuleks."
Hunnikute kaupa puurisu oli maja ees tänagi.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6625097t1h8dac.jpg)
Uhkete naabermajade kõrval jäi Aare elektri ja veeta kodu kohe silma. Hoovis ulatus rohi kohati puusani, kunagi kollaseks võõbatud maja värv oli luitunud ja mõnes nurgas sootuks mahakoorunud. Pool aknaavadest oli kaetud vineerplaatidega. Aeg-ajalt kukkus kola täis hoovi rohelise viilkatuse juppe.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6624495t1h2b9b.jpg)
/nginx/o/2017/05/05/6624153t1hb70f.jpg)
Tuba valgustas Aare küünaldega ja kurtis, et maja katus lasi läbi. “Seinad on niisugused, et talvel jäätub toodud vesi toas ära, sest nii külm on. Põrandaalune vett täis kelder külmub talviti ära, nii et kuuled, kuidas majaseinad praksuvad,” kirjeldas Aare ja lisas, et sellise külmaga magas ta köögis, sest kogu maja ta soojas hoida ei saanud. Kuna ahi, mida mees mitu korda parandanud oli, küttis ära ainult köögi.
Selles, et elu allamäge läks, süüdistas Aare saatust ja vallatöötajaid. “Oleksime pidanud rohkem abi saama. Vaid korra tuldi meile arvete maksmisel appi ja siis öeldi, et enam ei aidata. Lõpuks me ei julgenudki enam küsida,” rääkis Aare, kuidas nende perel kõik üle pea kasvas. Viimase hoobi sai mees, kui ta naine ja lapsed majast kuus aastat tagasi mitmel põhjusel, millest üks oli Aare napsilembus, ära viidi.
/nginx/o/2017/05/05/6624527t1heabd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6625091t1h589a.jpg)
Samal aastal võeti mehel majast välja elekter. “Arve oli kasvanud 600 euroni ja mul polnud seda raha kuskilt võtta,” kõneles ta. Lisades, et kuigi ta käib metsalangetaja ja mehaanikuna tööl, ei saa ta selle eest palka, vaid talle ostetakse kümne euro eest süüa.
Oma väitel sai Aare aru, et maja pole elamiskõlblik lastele ega kellelegi teisele. "Aga mul ei ole kuhugi minna. Ja ainus viis see üle elada ongi juua," lausus ta.
Häädemeeste sotsiaalkeskuse juhataja Sandra Rebane kinnitas tollal, et asutusele on Aare olukord teada, ja täpsustas, et Aare elas üürilepingu alusel kolmandale isikule kuuluvas eramus ja jättis tasumata elektri ja vee eest, kuigi leping temalt seda nõudis. Rebase sõnutsi pöördus Aare sotsiaaltöötajate poole 2010. aastal tekkinud vee- ja elektrivõla pärast. Siis määrati talle toetus võlgnevuse tasumiseks. “Kuid sotsiaaltöötaja sekkumiseta isik vabatahtlikult võlga ära ei maksnud,” selgitas Rebane, miks Aarel majas elektrit ega vett polnud. Ta lisas, et Aare on täiskasvanu, kes vastutab enda ja oma pereliikmete eest.
/nginx/o/2017/05/05/6624149t1he20c.jpg)
“Kuidas ja mil viisil otsustab isik õigusi nõuda ja kohustusi täita, sõltub valikutest ja on südametunnistuse küsimus,” ütles juhataja. Ta kinnitas, et mehel on alati võimalik muredega sotsiaaltöötaja poole pöörduda, kui ta on valmis koostöös lahendusi otsima.
Rebane sõnas Pärnu Postimehele täna, et vahepealse aja vältel Aare nende poole abi saamiseks ei pöördunud. "Viimase kuue kuu jooksul ma teda ei näinud ja mulle teadaolevalt tegi ta juhutöid väljaspool Häädemeeste valda," rääkis sotsiaalkeskuse juhataja.
Häirekeskus sai põlengust teate öösel kell 1.16. Kui päästjad jõudsid kohale, said nad info, et majas võib olla inimene. Paraku oli hoonesse sisenemine sel hetkel võimatu, kuna katus oli sisse kukkunud ja hoone põles lausleegiga.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6625191t1h1e7e.jpg)
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhi Indrek Laanepõllu andmetel oli kõnealune hoone juba tervikuna elamiskõlbmatu. Ta nentis, et seal ei pidanud tuleõnnetust kaua ootama. "Oleme käinud seal kordi, püüdnud elanikku nõustada ja leida lahendust tema olukorrale, kuid see on jäänud vaid meie huviks. Teadaolevalt on peale päästeameti püüdnud oma abi pakkuda ülejäänud ametkonnad ja kogukond, kuid kui inimene ise ennast aidata ei soovi, on seda raske teistelgi teha."
Laanepõllu sõnutsi on selge see, et armetus seisus hooned on ohtlikud nende elanikele ja tihtipeale naabritelegi, kuid sageli ei tunnista asukad probleemi ega lahku sealt vabatahtlikult. "Meie seisukoht on, et kui hoone renoveerimine on ebaotstarbekas, tuleb see ametlikult elamiskõlbmatuks tunnistada ja seejärel lammutada," ütles ohutusjärelevalve büroo juht.
Lõplikult ei aita probleemi lahendada lammutaminegi. "Probleem on suurem, sest inimene peab ju kuhugi uuesti elama asuma," lausus Laanepõld. "Kuid kui inimene on suhtumist jätkuvalt ei muuda ja tuge ei saa, ollakse nõiaringi alguses tagasi."
Isiku tuvastamiseks ja täpsete surmapõhjuste väljaselgitamiseks saatis politsei surnukeha kohtuarstlikku ekspertiisi. Lääne ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu osas kriminaalmenetlust karistusseadustiku niisuguse paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.