Kihnu saarel võis hiljuti täheldada eriskummalist sündmust, kus puurkaevust purskus vaheldumisi välja nii põhjavett kui maagaasi.
Kihnus hakkas puurkaevust maagaasi eralduma
Eesti Geoloogi blogi kirjutas, et puurauke rajava ettevõtte Vesinik OÜ juhi Taavo Katteli sõnutsi puuriti üle-eelmisel nädalal saarele Devoni kivimeid avav 56 meetri sügavune puurkaev. Pärast puurimist jäi surveline vesi aga kaevust välja voolama. Järgmisel päeval, kui veetase oli stabiliseerunud, sai teha kaevu rutiinse pumpamise. Viis minutit pärast pumba paigaldust lendas kaevust ühes pumbaga välja vee ja gaasi segu. Järgmistel tundidel eraldus kaevust gaasi ja vett väga intensiivselt, veesamba kõrgus ulatus poolteise meetrini.
Saarele puuriti teinegi kaev, mis pumbates käitus täiesti tavapäraselt, kuid kokkupuutel tulega süttis seegi. “Tegelikult on väike gaasimull Kihnu saare kõigi puurkaevude vetes, kuid nii suurt gaasi eraldumist pole varem märgatud,” selgitas Kattel.
Eestis on kirjeldatud kümneid gaasiilminguid, kuulsaim neist Keri saarel, kus 1902. aastal puuritud kaevust hakkas 30 meetri sügavuselt eralduma gaasi. Auk süvistati 112meetriseks, vett kohtamata. 1907. aastast kasutati seda gaasi saarel tuletorni valgustamiseks ja saareelanike olmevajaduste rahuldamiseks. Nõnda sai Keri torn esimeseks maagaasil töötavaks tuletorniks maailmas.
Põlevate gaaside ilminguid on täheldatud mujalgi: Prangli, Äksi ja Mohni saarel, Ihasalu ja Kolga lahes, mandril. Sihipäraseid geoloogilisi uuringuid on selles vallas tehtud aga ainult Pranglil. Kõikidest uuritud puuraukudest eraldus gaasi, kuid gaasivaru, mida võiks pidada majanduslikult huvipakkuvaks, ei leitud.
Kihnu saare gaasiilmingud pole märkimisväärsed, mistõttu majanduslikku väärtust neil ilmselt ei ole ja need jäävad pigem pakkuma lühiajalist, kuid huvitavat geoloogilist meelelahutust.