Otsustatud: rongiliiklus Tallinna ja Pärnu vahel peatatakse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna-Pärnu rongi vagunite lahtihaakimine Lelle jaamas.
Tallinna-Pärnu rongi vagunite lahtihaakimine Lelle jaamas. Foto: Mihkel Maripuu

Tänasel väljasõiduistungil, mis keskendus Eesti raudteetaristu praegusele olukorrale ja tulevikule, otsustas valitsus 2019. aastast sulgeda raudteeliikluse Lelle-Pärnu lõigul, mis tähendab, et Rail Balticu valmimiseni enam otse rongiga Tallinnast Pärnu ei saa.

Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu praeguse olukorraga.

Ühe olulisema punktina otsustati täna Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimine lõpetada 2019. aastast.

Pärnu abilinnapea: See on kindlasti suur löök

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk arvas, et see on kindlasti suur löök, kuna nii ei ole Pärnu-Lelle lõigul vähemalt kuueks aastaks raudteeühendust.

“See on ikka pikk aeg. Väga halb uudis,” võttis Kukk kokku.

“Pärast infrastruktuuri raha jaotuse selgumist oli seda poleemikat ikka omajagu,” tunnistas abilinnapea.

“Mina sain aru, et riik sõlmib Edelaraudteega pikaajalise lepingu ja viimasena mainitu renoveerib raudtee ise. Ju siis on seda asja vahepeal arutatud … Ei oskagi öelda, millega see otsus täpselt seotud on," nentis Kukk.

Kukk selgitas, et linnavalitsus peab mõistagi teemat veel arutama, võtmaks ühtset seisukohta.

“Kuna see on riiklik küsimus, jääb omavalitsusel üle vaid survestada, mida me mingil määral teemegi,” lubas Kukk.

Välismaal viibiv Pärnu linnapea Romek Kosenkranius vastas sõnumi teel, et valitsuse otsusega muutus Rail Balticu projektiga jätkamine vaid olulisemaks.

Maavanem: Rail Balticu teekoridorile peavad tulema kohalikud peatused

„Uudis on kahtlemata negatiivne, sest see juhtub ju sisuliselt homme,” kommenteeris Pärnu maavanem Kalev Kaljuste valitsuse otsust, lisades, et tähelepanu väärib otsuse tegemise kuupäev – see sündis samal kuupäeval, mil 1981. aastal avati rongiliiklus Tallinnast läbi Pärnu ja Mõisaküla Riiga.

Kaljuste ütles, et valitsuse hiljutise otsuse pärast toetada Pärnu lennujaama uuendamist 20 miljoni euroga oligi sellist otsust oodata. „Kas just nii kiiresti, aga karta oli, et nii läheb,” lausus ta.

Maavanema sõnade kohaselt muutub raudteekoridori ääres elavate inimeste teekond pealinna umbes tunni võrra pikemaks, sest bussiga sõites tuleb minna läbi Pärnu.

Kaljuste arvas, et riik peaks keskenduma nüüd Rail Balticu teekoridori Pärnumaa peatuste planeerimisele. „Üks kohalik peatus võiks olla Põhja-Pärnumaal, näiteks Tootsis, teine Lõuna-Pärnumaal Häädemeestel,” pakkus ta. „Kui riik leiab raha Haapsalu raudteeühenduseks, mis ennast rahaliselt ära ei tasu, tuleks leida raha Rail Balticu kohalikeks peatusteks Pärnumaal.”

Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur märkis, et kui raudteekoridoril ei suudeta tagada kiirust ega stabiilsust, pole seda mõtet renoveerida. 

„Raudteetransport on Eestis rongide sõidutiheduse ja kiirusega selgelt lati alt läbi jooksnud. Uuringute järgi sõidab Lelle ja Pärnu vahelisel lõigul päevas 50 inimest ja 17 miljonit raudteelõigu renoveerimiseks oleks suur investeering,” ütles Luur.

Luuri sõnutsi tuleb senistele rongisõitjatele altervatiiv tagada, olgu see bussidega või tulevikus Rail Balticuga. „Lähtuda tuleb uuest ja paremast raudteest, millest võidavad kõik.” arvas ta.

Lelleni hakkab viima buss

Valitsus põhjendab otsust sellega, et Lelle-Pärnu raudteelõigu seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks 2019. aastast, kuna tunnikiiruse hoidmine üle 60 kilomeetri eeldaks ligikaudu 17 miljoni eurost investeeringut, mis ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.

Kolme Balti riiki Euroopaga ühendava kiirraudtee valmimisajaks on plaanitud 2025, rongiliiklus sellel peaks avatama 2026. aastast.

Reisijavedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussidega. Säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandisse. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

"Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid. Nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnu, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et alles jäänud ajaga on seda võimalik ellu viia," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Simson täpsustas, et kui Rail Baltic valmis ehitatakse, saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles