Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, millega saab šaakalit küttida senisest kaks kuud kauem.
Šaakalijaht pikeneb kahe kuu võrra
Jahiaja pikendamise tingis vajadus ohjata šaakalite arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka.
Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimissoovituste kohaselt kasvab šaakalite arv jõudsalt ja levikuala laieneb. Sellega on kaasnenud rünnakud rannikuäärsetele lammastele. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi langes šaakalite ohvriks mullu 108 rannikualal karjatatavat lammast. Seetõttu on ulukiseirespetsialistid soovitanud intensiivistada šaakalite küttimist ja ühtlasi jahiaega pikendada. Samasuguse ettepaneku on teinud Eesti jahimeeste selts.
"Kuna šaakalid on Eestis jõudsalt kanda kinnitanud ja järjest julgemaks läinud, on sagenenud nende põhjustatud kahjud. Looduses toimuvasse olelusvõitlusesse me sekkuda ei saa, kuid küttimisaja pikendamisega saame vähendada rünnakuid relvitule ehk lammastele," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ja lisas, et jahieeskirja muudatusega algab šaakali küttimine juba 1. septembrist ja kestaks jahihooaja lõpuni ehk veebruari lõpuni.
Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.
Eesti esimesed šaakalid avastati neli aastat tagasi Matsalust. Algul arvati nad võõrliikide hulka, kuid uurides sai selgeks, et šaakal on Eestisse jõudnud omal jalal. Nii nimetati nad 2016. aastal jahiulukiteks. Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesakonda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid neid on leitud Peipsi äärestki. Eesti ulukiteadlaste osalusel tehtud analüüsist selgub, et meie šaakalid on geneetiliselt lähedased Kaukaasia suguvendadele. Eestisse rändamiseks on nad kasutanud marsruuti, kuhu jäävad sisse rannikud ja jõeorud.