Valele kaile juhatatud laev tõi kahjunõude

Poolte kokkuleppel seisab vedurlaev Jarek segadust tekitava kai ääres siiani. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu laevaremonditehase töötajad suunasid parandusse tulnud aluse silduma kai äärde, mis tehase endagi üllatuseks ettevõttele ei kuulu. Laev oli seisnud sadamasillal kümme kuud, kui kinnistu tegelik haldaja laevaomanikule kohtukutse saatis.

2015. aasta juulis sildus Pärnu laevatehase juures 24meetrine vedurlaev Jarek, mille omanik (prahtija) on OÜ Filtrimeister.

Veesõiduk vajas remonti ja ümberehitust, kuid prahtija väitel venis vajalike dokumentide vormistamine ja nii jäi alus tegevusetult sadamasilla äärde ootama.

Filtrimeister selgitas hiljem kohtule, et laev sildus kohapealsete töötajate juhendamise järgi, seega ei osanud omanik probleeme oodata. Liiati esitas Pärnu laevatehas aluse sadamasillal hoidmise eest ise arveid ja valvas laeva.

Tehas on sadamakaid enda omaks pidanud ja seda kasutanud juba mõnda aega.

Ometi laekus 2016. aastal Filtrimeistri postkasti 9000eurone kahjunõue hoopis AS Olerexi tütarettevõttelt AS Aqua Marinalt. Selgus, et konkreetne kai, kus laev seisis, laevatehasele ei kuulu ega ole kunagi kuulunudki. Tehase omanduses on hoopis naaberkrunt, mille piiridest nimetatud sadamasild maa-ameti piiride järgi napilt välja jääb. Sadamasilla juurde kuuluva kinnistu omanik või kaasomanik on alati olnud Olerexi või kunagise Lukoili tütarfirma.

Kai tegelik omanik leidis, et laeva sildumisest tulnuks neile kui tollasele kaasomanikule teada anda.

Olerexi tütarfirma avastas aluse enda kinnistu kai pealt, kui see oli seal seisnud ligemale 300 päeva, ja esitas Filtrimeistrile nõude arvestusega 30 eurot päeva kohta.

Olerexi juht Antti Moppel juhtumit ei kommenteerinud, öeldes vaid, et kõik vastused ajakirjaniku küsimustele on kirjas kohtulahendis.

Nõudest tekkis vaidlus, mis läbis kaks kohtuastet. Tallinna ringkonnakohus rahuldas suvel jõustunud otsusega Aqua Marina nõude osaliselt ja mõistis Filtrimeistrilt koos viivistega välja 2600 eurot ja menetluskulud. Kohus selgitas, et 30 eurot päeva kohta on üldjuhul pigem lühiajaline kaitasu ja mõistlik hüvitis peaks olema sellest omajagu väiksem.

Kohtunikud möönsid, et juriidiliselt oli Olerexi tütarfirmal õigus: laev oli sildunud sadamakaile omaniku loata.

Laeva agendi anonüümseks jääda soovinud töötaja selgitas, et sõlmisid pärast kohtuvaidlust Olerexiga kokkulepe laeva kail edasihoidmise kohta, mistõttu neil ei ole mõistlik asjaolusid kommenteerida: Jarek seisab samas paigas ankrus siiani.

Samuti olla töötaja jutu järgi laevatehas oma eksimust tunnistanud ja kohtuasjaga tekkinud kahju kompenseerinud. Seega, töötaja rõhutas, et Filtrimeistril pole enam kellegi suhtes mingeid kaebusi.

Laevatehase tegevdirektor Sulev Hännikäinen märkis, et tehas on sadamakaid enda omaks pidanud ja seda kasutanud juba mõnda aega.

“Laevatehas on isegi kai pärast 2005. aasta jaanuaritormi ära remontinud,” tõi ta näite. “Minule on see samamoodi üllatus.”

Millal kaikasutus üldse alguse sai? Sellele küsimusele ei osanud tegevjuht ega AS Pärnu Laevatehase juhataja Aivo Lind vastust anda, kuna pole ettevõttes nii kaua töötanud.

Pärimisele, kas tehas kaid edaspidi kasutada saab, vastas Lind omakorda küsimusega: “Kuidas me seda kasutada saame, kui see pole meie oma?”.

Moppel nentis, et kai edasise kasutamise üle on laevatehasega peetud läbirääkimisi, kuid siduvaid kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud.