Ikla kaks suuremat alkoholikauplust suurendavad poepinda ligemale kaks korda. Nii Aldar Eesti OÜ kui Alko 1000 on ehitustöödega alustanud ja plaanivad uuenenud kauplused avada järgmise aasta alguses.
Ikla alkoholipoed suurendavad müügipinda
Aldar Eestile kuuluva SuperAlko Ainaži kaupluses on praegu ligikaudu 800 ruutmeetrit müügipinda. Ettevõtte projektijuhi Riin Rätsepa sõnutsi suurendab hiljemalt veebruaris valmiv juurdeehitus müügipinna 2000 ruutmeetrini ja peale selle ehitatakse laohoone. Poel on suur vajadus lisaruumi järele.
“Meil on siin suvel olnud aegu, kui suur kauplus meenutab kioskit: inimesed ootavad poe ukse taga ostukärudega ja parkla on rahvast tulvil,” nentis Rätsep, lootes, et peagi valmiv laiendus hoiab mõneks ajaks sellised olukorrad ära.
Rätsepa kinnitusel ei ole poe avamispäeva veel paika pandud, kuid seda tehakse esimesel võimalusel. Ehitus peab valmima veebruari lõpuks, kuid kasutusloa hankimine võtab projektijuhi kogemuse kohaselt aega kaks päeva kuni kaks nädalat.
Meil on siin suvel olnud aegu, kui suur kauplus meenutab kioskit: inimesed ootavad poe ukse taga. Riin Rätsep
“Hiljemalt märtsis tahame suurema kaupluse avada,” teatas Rätsep.
Aldar laiendab Lätis tegevust veel. Rätsepa sõnutsi avab ettevõte tuleva aasta esimeses pooles seal mitu poodi.
Ehitustööd käivad ka Ikla-Ainaži piiril Alko1000 kaupluses. Uuenenud kauplus avatakse plaanide kohaselt juba tänavu.
Ettevõtte juhi Einar Visnapuu teatel suureneb müügipind 700-lt 1300 ruutmeetrini. “Kuigi seal ei ole väga suurt vajadust selle järele, otsustasime klientide mugavusele mõeldes kaupluse siiski avaramaks muuta,” rääkis juht.
Visnapuu jutu järgi Alko1000-l lähiajal piirikaubanduses muid ulatuslikumaid kavatsusi ei ole. “Ettevõte pöörab praegu tähelepanu Eestis toidukaupluste keti arendamisele,” ütles ta.
Aldar Eesti kaupluste käitaja Lätis on SIA Aldar Latvia, mis haldab ettevõtte kodulehe andmetel praegu kolme Eesti-Läti piiri äärset poodi. Lätis asub kolm Alko1000 kauplust.
Piirikaubandus on tõusvate aktsiiside tõttu viimasel ajal märgatavalt suurenenud ja languse märke ei ilmuta.
Kaubandus-tööstuskoja tellimusel tehtud uuringus “Trendid Eesti alkoholiturul seoses aktsiisimaksude tõusuga” prognoosib Eesti konjunktuuriinstituut, et arvestades lõunapiiril kasvavat piirikaubandust ja põhjapiiril hääbuvat eksporti laekub Eesti 2018. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi ligemale 80 miljonit eurot vähem, kui rahandusministeerium on riigieelarve eelnõus plaaninud.