/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2017/11/30/7364247t1hb79d.jpg)
Pärnu Postimees kirjutas septembris, kuidas Hollandist Eestisse imporditud haruldane konikukari jäi arusaamatuste tõttu kindla maalapi ja toidulauata ning tekkinud olukord ohustab ligemale 100 looma elu. Samal ajal kui asjaosalised olukorda siluda üritavad, muutuvad hobused kohalike väitel aina rahutumaks ja tungivad külaelanike õuele pahandust tegema.
Septembri algul tõdes konikute eest aastaid hoolt kandnud Enn Tomson, et külma talve kindla toidulauata jäänud loomad naljalt üle ei ela. Pea kolm kuud hiljem ei kata maad lumevaip ja külmakraade napib, kuid kriitiline aeg läheneb ja loomade toidulaud jääb hõredamaks. “Ma teen kõik. Võtan kas või laenu, et hobustele maad juurde saada,” kinnitas Tomson.
Peale loomade kannatavad kohalikudki. “Vabandage väljenduse eest, aga seda hobuses*tta on juba kõik kohad täis!” teatas Lanksaare elanik Einar Saar. Konikute sõnnikuhunnikuid võib tema jutu järgi leida juba taluhoovidest, kohaliku mesiniku tarud on ümber paisatud, karjuseid lõhutud, maad sopamülgasteks tambitud ja üht autotki lõhutud.
Naaberküla Veelikse talunik Aleksander Vilinurm, kel Lanksaareski mitu põllulappi, jutustas, et hobused on käinud rüüstamas jahimeeste söödaplatsi, kus hävitasid metsloomadele mõeldud lisasööda.
Pärast eri väljaannete artikleid on välja ilmunud hulk huvilisi, kes oleks nõus hobused endale võtma.
Mõni isend on jõudnud Lanksaare külast hoopis kaugele. Vilinurm ütles, et on hobuseid või nende väljaheiteid näinud Lanksaarest palju kilomeetreid eemal Veelikses. “Üks tuli ja lõimuski minu hobustega,” nentis ta, et temagi karja on konik jõudnud.
Tomson peab külaelanike juttu jamaks. Tema väitel peatab hobused küla ümber tõmmatud punane lint, kuid kohalike sõnutsi leiab sõnnikut väljaspool piiratud alagi, Lanksaarest mõne kilomeetri jagu eemal.
Tomsoni seletust mööda on septembriga võrreldes muutunud nii palju, et lätlased on nõus lähiajal väikese karja – umbes paarkümmend hobust – enda maadele võtma ja selle eest raha ei küsi.
Pärnu Postimees kirjutas sedagi, et juriidiliselt kuuluvad hobused MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringile, sest Tomson eraisikuna ei saanud loomade vastuvõtmiseks allkirja anda.
Nüüd väitis Tomson, et on loonud uue MTÜ, kuhu on hobused üle viinud. Ent looduskaitseringi juhataja Laura Tammiste räägib teist juttu: hobused olevat endiselt looduskaitseringi nimel ja käsutuses ja Tomson nende nimel otsuseid teha ei saa.
Poolte selgitustest ilmneb, et hobuste juriidilise omaniku ja nende hooldaja arusaamad olukorrast erinevad ja lahendusi otsitakse probleemile pigem üksteisest eraldi.
Tammiste kinnitas, et pärast eri väljaannete artikleid on välja ilmunud hulk huvilisi, kes oleks nõus hobused endale võtma.
Siiski on olukord keeruline, sest ideaalis tuleks karja hoida koos, selmet lasta nad Eesti peale laiali. Seda näiteks selleks, et vältida konikute segunemist Eesti tõugu hobustega.
“Kui üldse ära anda, siis haaremikaupa, üksikult hobuseid päris ära ei anna. Samuti ei sobi hobuste omanikuks igaüks,” selgitas Tammiste.
Hollandi hobusepidajad Eesti huvilistega kokku viinud keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Gunnar Sein lisas, et konikuid on võimalik pidada igal rohumaal, mida saab loomadega hooldada. Sellist maad leidub Eestis kümneid tuhandeid hektareid.
Ameti maahoolduse spetsialist rõhutas, et vahendas infot hollandlaste ja Eesti huviliste vahel omast tahtest ja keskkonnaamet ei reguleeri konikute pidamist ega üleandmist. “Edasine on juba loomade omaniku teha ehk siis nemad otsustavad, kas, kellega ja millal nad hobuste üleandmise suhtes läbirääkimisi alustavad,” selgitas ta.
Tammiste ütles, et parim variant on jätta hobused neile Lanksaare küla niitudele, kuhu nad esmalt viidi ja kus nad hästi hakkama said. Kuid nagu artikkel septembris selgitas: maatükil on uus rentnik koguni kümneaastase lepinguga.
Samal ajal annaks Tammiste sõnutsi hobuste laialisaatmist vältida, kui uue rentnikuga kokkulepe saavutada.
MTÜ juhataja avaldas, et kõige varem detsembri jooksul sooviks looduskaitsering kokku kutsuda ümarlaua, kus ametnikud, hobuste omanik, hooldaja ja ülejäänud osapooled edasist arutada saaksid. Loodetavasti segadus hobustega seejärel laheneb. Kõne alla tulebki peamiselt kaks võimalust: hobused Lanksaarest ära viia või saavutada rentnikuga kokkulepe.
2011. aastal sõlmisid hollandlased Eesti MTÜdega lepingud, millega läks esialgu 24 hobust Soomaale ja 23 Lanksaarde, pool Soomaa hobustest hukkus ja ülejäänud viidi Lanksaarde.
Külas niitudel ekslev kari aina kasvab: paarkümmend poolmetsikut hobust on praegugi tiined.
Küsimusele, kas tagantjärele mõeldes oli konikute Eestisse toomine üldse hea mõte, vastas Sein endiselt jaatavalt. “Sisuliselt oli loomade Eestisse toomise idee hea, aga nende pidamine jätab soovida,” tunnistas ametnik.