Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/27/6391335t1hade6.jpg)
/nginx/o/2018/02/23/7618239t1h0fba.jpg)
Täna kell 19 toimub Tõstamaa rahvamajas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus "100 aastat Eestit". Aktuse eel avatakse näitus "100 trompetit Tõstamaal!", mida saab imetleda vaid ühel õhtul.
Välja on pandud väga ilusad ja eriilmelised pillid. "Mõni on nii kaunilt graveeritud, pärlmutterventiilidega. Igaüks on oma nägu," iseloomustab Tõstamaa kultuurijuht Katri Järg.
Mõni trompet ripub laest alla, mõni on akna ees ja mõni on jäetud kaunitesse sametriidega kaetud ja vooderdatud kastidesse. Pille on väljas täpselt 100 ja vanimad eksponaadid pärinevad lausa 17. sajandist.
Taustaks mängib elav trompetimuusika ja kohaletulnutel avaneb võimalus trompetite kohta küsimusi esitada.
Puhkpillid pärinevad Jaan Vierteki erakogust. Viertek on pillid kokku kogunud, need taastanud ja neid hoidnud. Välja on pandud küll 100 pilli, kuid mehe kollektsioon ulatub 178 trompetini. Viertek on töötanud Pärnu Vanalinna põhikooli direktorina.
Idee Tõstamaal trompetinäitus korraldada pakkus välja filmimees Jaak Elling. Tõukejõud oli rahvamajast leitud päevinäinud trompet. See on alles jäänud orkestri aegadest. Leitud puhkpill on näitusel eriliselt esile toodud. Selle pilli juures on kiri, mis jutustab läbi pilli silmade loo sellest, mis Tõstamaal seoses puhkpillimuusikaga on toimunud. "Siin on olnud vägevad orkestrid ja siin on töötanud palju vägevaid dirigente nagu Rein Vendla ja Mati Põdra," räägib Järg.
