Raad peab matusetoetuse maksmise korda puudulikuks, ministeeriumi arvates peab omavalitsus ise hakkama saama

Surnuaed. Illustreeriv foto. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

• Kõik abivajajad ei pruugi matusetoetusest osa saada.
• Ministeeriumi arvates on Pärnu matusetoetuse maksmise viis erandlik.
• Ministeerium ei nõustu linnavalitsuse väitega, et seadusemuudatus on puudulik.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakond on puutunud kokku pahaste inimestega, kes on pidanud tõdema, et ehkki riik taastas matusetoetuse, ei saa kõik sellest osa. Selle nädala alguses rae arupärimisele vastanud sotsiaalministeerium rõhutas, et toetuse maksmisel tekkivate kitsaskohtade lahendamine kuulub omavalitsuse võimkonda.

Mullu detsembris teatas sotsiaalministeerium, et toetab uuest aastast jõustuva seadusemuudatusega kõikide lahkunute matuse korraldamist 250 euroga. 6. veebruari leheloos kirjutasime, et sellegipoolest võivad paljud abivajajad jääda rahata.

Nimelt määravad matusetoetuse maksmise tingimusi omavalitsused. Mõni neist on lisanud matusetoetuse maksmise regulatsiooni aga sätte, mille kohaselt antakse toetust vaid siis, kui sängitatava viimane elukoht oli just nende haldusüksus.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnas tekitas avanenud olukord küsimusi. Nii palus osakond ministeeriumilt selgitust, kas sotsiaalhoolekande seadusega on kooskõlas olukord, kus omavalitsus saab jätta elanikule abi osutamata, kuna toetust taotletakse muu omavalitsuse registrisse kantud lähedase matmiseks.

Ministeeriumi teatel on seni lähtutud loogikast, mille kohaselt riik on võtnud omavalitsustele matusetoetuse raha jagades arvesse piirkonna eakate arvu.

See tähendab, et otsuse tegemisel ei lähtu omavalitsus abi taotleja elukohast. Nagu Pärnu linnavalitsuse  sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver märkis, pole surnu enam abivajaja. Seega pole tema arvates mõistlik siduda toetust lahkunu viimatise elukohaga. 

Vastasel juhul võib Kaukveri sõnutsi tekkida olukord, kus inimene ei saa oma elukohajärgsest omavalitsusest abi, kuna tema lähedane ei olnud sama omavalitsuse elanik. Samal ajal ei pruugi ta saada abi omavalitsusest, kus lahkunu elas, kuna toetuse taotleja elukoht on muus haldusüksuses.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum märkis vastuses Kaukverile, et Pärnu linna surnu lähedase sissekirjutuse kohaselt makstav matusetoetus on pigem erandlik. „Teie pöördumisest jääb mulje, et mõni üksik omavalitsus erineb matusetoetuse maksmisel teie linna praktikast,“ seisab raele saadetud kirjas. „Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt maksab suurem osa omavalitsusi matusetoetust surnud inimese viimase rahvastikuregistri kande kohaselt.“

Ministeeriumi teatel on seni lähtutud loogikast, mille kohaselt riik on võtnud omavalitsustele matusetoetuse raha jagades arvesse piirkonna eakate arvu. Kuna enamik surnuid on eakad, on abi osutamine reguleeritud surnu viimase rahvastikuregistri kande järgi.

Tarum toonitas, et nii lahkunu kui taotleja sissekirjutuse järgi matusetoetuse maksmine on seadusega kooskõlas. Et keegi ei jääks abita, peab ta samal ajal oluliseks kõigi omavalitsuste koostööd.

Pärnu linnavalitsusele saadetud vastuses rõhutatakse, et matusetoetuse maksmine on omavalitsuse rida ja volikogu võimuses on kehtestada seda reguleeriv määrus. Seda koostades peab ministeeriumi arvates olema aga paindlik ja vajadusel olema valmis maksma matusetoetust nii surnu kui taotleja registrikannet arvesse võttes. „Kas või erandkorras ja kaalutlusotsuse alusel,“ seisab raele laekunud vastuses.

Tarum tõi esile, et riigi eraldatud raha eest matusetoetuse maksmine pole ainus inimese abistamise viis. Kui taotleja ja kadunu elukoht on registreeritud eri omavalitsuses ja kummagi volikogu määrus ei luba toetust maksta, soovitab sotsiaalministeerium linna- või vallavalitsusel selgitada välja inimese abivajadus ja  põhjendatuse korral teda toetada.

Niisiis on sotisaalministeeriumi seisukoht, et aitamine ei seisne üksnes matusetoetuse maksmises. Kui inimene ei vasta matusetoetuse taotlemise tingimustele, saab aidata teisiti, näiteks maksta omavalitsuse raha eest vajaduspõhist toetust.