Keskkonnaamet kutsub Soomaal kokku raieteemalise ümarlaua

Metsaraie Soomaal. Foto: Kristjan Lust

Keskkonnaamet korraldab esmaspäeval Soomaa rahvuspargi Tõramaa keskuses ümarlaua, et arutada lahendusi rahvuspargi piiranguvööndi metsaraietega seotud küsimustele.

"Kohtumise eesmärk on kaardistada kohalike elanike ja huvigruppide ootused, arutada võimalust luua Soomaa metsade majandamise hea tava ja selgitada, kuidas keskkonnaamet lähtub raie lubamisel või mittelubamisel kehtivast seadusandlusest," rääkis keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma.

"Viimasel ajal on üha sagedamini pahandatud keskkonnaametiga, miks lubame raieid kaitsealadel. Leviv arvamus, et kaitsealal ei tohi üldse raiet teha, on vale. Kaitsealade piiranguvööndites on tegelikult majandustegevus ja raie lubatud vastavalt metsaseadusele ja kaitsekorrale," selgitas Viilma. "Sihtkaitsevöönd ja loodusreservaat on need kohad, kus kaitsealustel objektidel ei tohi metsa majandada." 

Raiemaht sõltub Viilma sõnutsi metsaomaniku soovist oma metsa kasutada ja seadustest tulenevatest piirangutest. "Eesti kaitsealad jagunevad laias laastus kahte vööndisse: range kaitsekorraga reservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud, seevastu piiranguvööndis on metsa majandamine teatud tingimustel lubatud," ütles ta.

Looduskaitseseadus lubab reguleerida piiranguvööndis ainult uuendusraieid, peamiselt langi suurusi või raieviise piirates. Hooldusraieid tehakse kõigis piiranguvööndites metsaseaduse ja selle alamaktide alusel. Kui keskkonnaametil puudub õiguslik alus raiest keelduda, tuleb seda lubada. Küll aga saab teatud juhtudel puudelangetusele lisatingimusi seada ja alati tohib anda soovitusi.

"Loodame, et esmaspäevase arutelu tulemusena lepime kokku konkreetsed sammud tulevikuks ja hea metsanduse tava põhimõtted. Selleks peavad aga kogukonna liikmed, sealhulgas metsaomanikud, jõudma kokkuleppele, kas ja kuidas nad oma kodumetsi soovivad majandada," selgitas Viilma.

"Igal kaitsealal on oma kaitsekord ehk valitsuse määrusega jõustatud kaitse-eeskiri, mis võtab arvesse konkreetse koha eripärasid ja kogukonna soove. Sisuliselt on see ühiskondlik kokkulepe inimeste soovide ja keskkonnakaitseliste vajaduste vahel," lausus Viilma.

Teadmiseks:

• Õigusaktiga kehtestatud reeglite kõrval on kogukondadel võimalus lisakokkuleppeid sõlmida, mida vabatahtlikult järgida ja mida ametnikudki saavad kooskõlastuste andmisel soovitada.
• Karula rahvuspark on näiteks, kus kohalik kogukond koostöös keskkonnaametiga on peale piiranguvööndi metsade range kaitsekorra juba koostanud analoogse metsa majandamise hea tava, mida keskkonnaamet soovitab kasutada nii riigimetsa majandamise keskusel kui ka kõigil sealsetel erametsaomanikel. Näiteks soovitatakse Karula raietel säilitada suuri kadakaid, remmelgaid, pihlakaid, toomingaid ja sarapuid, samuti õõnsuste, suurte okste, põlemisjälgede ja pesadega puid.