/nginx/o/2018/03/20/7704659t1h2f05.jpg)
Tänasest on keelatud looduslikest pühapaikadest pärit puidu jõudmine turule FSC märgi all, kuid kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avaldas Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaate viimastel aastakümnetel rüüstatud looduslikest pühapaikadest, millest viis asub Pärnumaal.
1. Lääneranna vallas ohverdamiskohas asuv hiiekoht ja -tamm. Lautna küla muinsuskaitsealune arheoloogiamälestis, 2010. aastal elus olnud tamm on nüüdseks kuivanud. Hiiepaigas karjatatakse loomi ja tamme juurde on paigaldatud loomade jootmisküna, mistõttu hiiepuu ümbrus on tallatud ja roojatud virtsaauguks.
/nginx/o/2018/03/20/7704669t1he360.jpg)
Kariloomad on pikka aega puud räsinud ja lõhkunud. Püha puu ja kultuurimälestise kaitsmiseks piisanuks aastakümnete jooksul vaid sellest, kui paar karjaaiaposti mõni meeter edasi tõsta. Muinsuskaitseameti inspektori Kalli Petsi hinnangul oli mälestise seisund 2017. aastal rahuldav. Kommenteerides mälestise olukorda, ei leidnud muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade koordinaator Maria Smirnova hiiepuu lõhkumises ja paiga reostamises midagi taunimisväärset.
Hiiepuu ja selle ümber asuv hiiepõld võeti 1964. aastal ohverdamiskohana muinsuskaitse alla ja on seda siiani.
/nginx/o/2018/03/20/7704649t1h79b7.jpg)
2. Püha allikas. Lääneranna vallas asuv eraomandis arheoloogiamälestis. Ajavahemikul 2008–2012 on tehtud kaitsealusel allikal ja selle kaitsevööndis 0,8 hektaril lageraie. Kohal käinud muinsuskaitseinspektor ei suutnud pärast raiet allikat üles leida.
3. Saarde kihelkonna Kalita küla Emandimäe ohverdamiskoht. Perioodil 2005–2013 on RMK raiunud kaitsevööndis 0,68 hektarit metsa.
4. Vändra kihelkonna Rõusa küla hiieküngas, mis on arheoloogiamälestis. Hiis raiuti nõukogude ajal lagedaks, kivid veeti ära ja koht muudeti haritavaks maaks. Praegu on arheoloogiamälestisena kaitstava hiiena piiritletud 1160ruutmeetrine põllukivide lasu. Juurdepääsutee puudub. Hiiega seotud vaimse pärandi järgimise tingimused on väga halvad. Muinsuskaitseameti inspektori Nele Rendi hinnangul oli mälestise seisund 2008. aastal hea ja seal lubati jätkata senist maakasutust.
5. Mihkli kihelkonna Võitra küla hiiekivi, mis on eraisiku omanduses arheoloogiamälestis. Kivi asub lagedal põllul ja maad haritakse vahetult kivi kõrval. Juurdepääsutee puudub. Kiviga seotud vaimse pärandi järgimise tingimused on väga halvad. Nele Rendi hinnangul oli mälestise seisund 2016. aastal hea.
Eestis rüüstatud pühapaikade nimekirja ja fotomaterjaliga saab põhjalikumalt tutvuda SIIN.
/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)