Sisukord
Uudised
Postimees

Aids 30: võitu pole näha ei Rootsis, ei Eestis

2 min lugemist
Euroopa suurim iga-aastane aidsiteemaline heategevusüritus “Life Ball” (Elu ball) toimus Viinis 21. mail. FOTO: Reuters

Mai algul kohtusid Stockholmis aidsi uurimise pioneerid, et meenutada 20. sajandi taudiks nimetatud tõve avastamist 30 aastat tagasi.

5. juunil 1981 ilmus esimene ettekanne uuest ohtlikust haigusest, mis oli avastatud viiel homoseksuaalsel mehel USAs Los Angeleses. Praegu on maailmas üle 33 miljoni viirusega nakatunu.

Aidsi avastamisele järgnenud tormilised aastad jätsid kustumatu jälje kõigile, kes osalesid võitluses tundmatu tõvega. Nakkus levis kiiresti ja tollane sofistlik meditsiin oli jõuetu.

Aids tekitas hirmu, eelarvamusi ja diskrimineerimist, kuid pani aluse unikaalsele pühendumisele. Selle haigusega tegelemise pioneerid – teadlased, arstid, ajakirjanikud ja ühiskondlikud aktivistid – sulatati kokku ainulaadsesse rahvusvahelisse ”peresse”, kes kohtus konverentsidel ja erilistel kokkutulekutel, näiteks San Franciscos Castro-nimelises homode piirkonnas.

Stockholmi kokkutuleku mõte pärineb Rootsi filmiloojalt Staffan Hildebrandilt, kes aastate jooksul on dokumenteerinud aidsi arengut ”Face of AIDS” filmiprojektis. Ideest haaras kinni Karolinska instituut, kus teadlased Francesca Chiodi ja Jan Albert otsustasid 30. aastapäeva kokkusaamise korraldada.

Stockholmi kohtumisest õhkus nukrust ja lahkumismeeleolu, sest aidsiga võitlemise teerajajate põlvkond lahkub ja noored ootavad, et jätkata. Eriti tuletati meelde 30 aasta kahe edusammu lugu. Ravimid ja pidurdamisrohud, mis lõpuks tulid 1996. aastal, pärast epideemia 15aastast olemasolu. Aids muutus ravitavaks. Surmaotsus neile, kes võisid endale ravi lubada, kadus.

Teine edulugu oli poliitiline. Pärast aastaid ükskõiksust on lõpuks saadud tuge ja suuri rahasummasid kogu maailmast: poliitikutelt, valitsustelt, miljardäridelt, teadusasutustelt ja -organisatsioonidelt. Ent võitu aidsi üle pole veel saavutatud ega universaalset aidsiravimit leitud. Stockholmis ei nimetatud Nobeli laureaati Luc Montagnier’d, arvatavasti piinlikkusest tema viimatise ülesastumise pärast, et ta ravib aidsi Aafrikast pärit toidulisandiga, mida valmistab äsja Lõuna-Aafrikas tööle hakanud ettevõte. Vaevalt oskas keegi oodata sellist avaldust Nobeli laureaadilt.

Rootsis pandi esimene aidsidiagnoos detsembris 1982. Praegu on Rootsis HI-viiruse kandjaid umbes 6200. Eesti esimene HIV-positiivne tuvastati 1989. aastal. HIV-viiruse kandjaid on üle 7000 ja aidsi nakatunuid 250–300. Tänavu aasta algul nimetas Rootsi ajakirjandus HIV-nakatunute arvuks Eestis 9900. Eestis arvatakse, et 4000–5000 isikut ei ole oma nakatumisest teadlikud.

Aastaid kestnud ükskõiksuse tõttu HI-viiruse ja aidsi suhtes on Eestis Euroopa suurim diagnoositud HIV-nakatunute osa rahvastikust. Maailma terviseorganisatsioon tõdeb, et HIV ja aids on Eestis saanud massiliselt levida kehva ennetustöö tagajärjel. Ennetustööd on tehtud enam paberil kui tegelikkuses. On aeg tunnistada, et HIV-epideemia kujutab endast Eesti jätkusuutlikule arengule ja rahvusvahelisele mainele suuremat riski, kui seda on seni teadvustatud.



AIDSI KRONOLOOGIA

 1981–1982: esimesed aidsijuhtumid USAs.

 1982 detsember: esimene aidsijuhtum Rootsis.

 1987: WHO alustab aidsiprogrammiga, aidsihirm suureneb.

 1988–1992: esimene rahvusvaheline aidsikonverents Stockholmis, haiguse märgatav levik Euroopas.

 1989: esimene HIV-positiivne Eestis.

 1992–2002: tutvustatakse esimesi HIV-ravimeid. Üle 40 miljoni HIV-positiivse. Viirus on levinud üle maailma.

 2011: võitu HIV/aidsi üle pole saavutatud, kuid nakatunute arv on tänu ennetustööle vähenenud.

Allikas: Svenska Dagbladet

Seotud lood
14.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto