/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/09/7833822t1h9b7b.jpg)
Homme toimub kõikidele huvilistele avatud loeng Pärnu muuseumis, kus räägitakse Pärnu kuurordist 1918–1940.
Pärnu muuseumis tutvustatakse kuurortlinna ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuurordist kõneleb kuurordiajaloolane Tiit Kask. "1920ndatel Eestisse jõudnud päevitamise ja aktiivse rannapuhkuse mood andis kuurortlinnale uue sisu ja ilme. Rannapildis domineerisid üha päevitunumad ja napimas riietuses suvitajad ning supelarhitektuuris funktsionalistlik elegants ja praktilisus," rääkis Kask.
Tollase rannakultuuri suundumustega sobisid Kaski sõnutsi igati kokku ka funktsionalismi põhimõtted, milleks olidki valguse, õhu- ja päikeseküllus.
"Pärnust sai Eesti Vabariigi populaarseim ning kõige esinduslikum puhke- ja ravikuurort – Eesti suvepealinn ja suvenautlejate paradiis, mille edulugu kulmineerus 1939. aasta suvel, kui suurejooneliselt tähistati kuurordi 100. aastapäeva," lausus Kask.
Muuseum korraldab loenguõhtuid Pärnu ja Pärnumaa õpetajatele ja ülejäänud ajaloohuvilistele. Loengud kätkevad endas piirkonna ajaloo tutvustamist ja identiteedi kinnistamist.
Eesmärk on paikkonna ajaloolist kultuurilugu ja muuseumi töövaldkondi tutvustada ning pakkuda täienduskoolitust piirkonna kooliõpetajatele.