Pärnu linn annab laste varjupaiga jumala kätesse

Shalomi lastemaja hoovi paigaldatud velokarussell. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus kavatseb linnale kuuluva pereabikeskuse laiali saata ja hakata laste varjupaiga teenust ostma misjoniorganisatsiooniks pürgivalt Shalomi abikeskuselt.

Misjon on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele. Kuigi Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aas kinnitab, et usku kellelegi peale ei sunnita, on vägivaldsete vanemate eest põgenevad lapsed psühholoogiliselt kergesti mõjutatavad.

Probleem pole kristliku hoolekande eluõiguses. Kui lastele jääks valikuvabadus, võiks igaüks endale sobiva varjupaiga valida, nüüd aga tahetakse linnaasutuse tegevus lõpetada ja kogu laste eest hoolitsemine jääks kristlastele.

Pereabikeskus lammutatakse

Abilinnapea Jane Metsa sõnutsi on linnavalitsusel kavas saata sügisel volikogusse eelnõu, mille järgi Pärnu linn hakkaks konkursita Shalomilt vähemalt kolm–neli aastat laste varjupaiga teenust ostma. Aprillis otsustas linnavolikogu Shalomile enampakkumist korraldamata Rääma 40b kinnistu müüa ja mõni inimene kahtlustab, et teenuse usuorganisatsioonile andmine on kinnisvaratehinguga seotud.

“See mees näeb ainult numbreid,” iseloomustas üks Pärnu sotsiaaltöötaja linnapea Toomas Kivimägit. Kuulnud mitteametlikke kanaleid pidi, et pea 20 aastat ülesehitatud lastekaitsesüsteem on kavas likvideerida ja teenused eri asutuste vahel laiali jagada, otsustas SEBi heategevusfondi tegevjuht, Pärnu pereabikeskuse hoolekogu esimees Triin Lumi ajakirjanduse poole pöörduda. Mis toimub? Järsku informeeriks hoolekogu ka?

Valter Parve, Ülle Pikma ja teiste entusiastide poolt 1991. aasta 16. septembril avatud esimesest taasiseseisvunud Eesti laste varjupaigast on nüüdseks kujunenud kompleksne teenus. “Kui võimalik, üritame last koju tagasi saada. Kui see ei õnnestu, on pereabikeskuses kasuperespetsialistid, tugiisiku teenus, sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline kriisiabi. Nüüd jagatakse need teenused eri asutuste alla,” tõdes Pärnu linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Irene Peterson.

Mets kirjeldas muudatusi, mis linnavalitsusel on hiljemalt aasta lõpuks kavas teha. “Volikogu on vastu võtnud otsuse, et Shalom ostab ära Rääma 40b, kus praegu asub Shalomi lastemaja. Linn ostab neilt laste päevakeskuse teenust. Ligi 50 lapsel on pärast kooli tegevus, neid aidatakse õppimisel ja antakse üks kord süüa,” iseloomustas abilinnapea senist Shalomiga koostööd.

Metsa jutu järgi tegutseb paralleelselt pereabikeskuse päevakeskus, kuhu enamasti politsei kaudu satutakse. Pereabikeskuse päevakeskuse laiendamist senised ruumid ei võimalda, küll tekib Shalomi lastemajas ruumi, kui Elulust Metsa 10 ja muuseum oma varad uude hoonesse kolivad.

Shalom on odavam

Riigilt linna alluvusse läinud lastekülas (endises lastekodus) tegutseb kaks toimetulekukooli klassi, millele toimetulekukoolis ruumid välja ehitatakse. See vabastab ruumid pereabikeskuse asenduskodu kolmele–neljale lapsele ja võimaldab samalaadsed teenused kokku kolida, kõneles Mets.

Varjupaigast eraldi asuv pereabikeskuse psühholoogiateenistus on kavas õppenõustamiskeskusega liita, 1/3 ametikohani kahanenud tugiisiku teenus lastekaitsespetsialistide kaudu organiseerida.

Laste ja emade varjupaiga ja laste päevakeskuse teenust hakkab linn Metsa sõnutsi ostma Shalomilt, mis tema hinnangul on Pärnus ainukesena tõestanud, et on võimeline seda teenust osutama. Ümberkorralduste tulemusena vabanevad Kiige 9 ruumid 32 sõimekoha tarvis, millest linnas on suur puudus, ja pereabikeskus likvideeritakse.

Miks sellised muudatused ette võetakse? “Kahel põhjusel,” vastas Mets. “Esiteks on olemas kolmanda sektori asutus. Neile hakatakse järjest enam teenuseid üle andma, sest nad suudavad odavamalt majandada. Teiseks on Tralli lasteaias, kus pereabikeskus tegutseb, kõige odavam sõimerühmi taastada.”

Kas siis, kui Eliisabeti kogudus selleks soovi avaldab, antaks kõik Pärnu üldhariduskoolid nende alluvusse ja kaotataks linna haridusvõrk hoopis? Selline küsimus ajab Metsa naerma ja ta kinnitab, et muidugi ei annaks.

Abilinnapea avaldas arvamust, et usu pealesurumise vältimiseks tuleks see Shalomiga sõlmitavas lepingus fikseerida. “Ka Rootsis osutab sama teenust Shalom,” lausus ta.

Shalomi juhataja Anne Aas kinnitas, et nad ei tegele kristlusesse pööramise, vaid inimeste aitamisega. Küsimusele, kes lastest söögilauas söögipalvet loevad, vastas Aas, et need, kes seda soovivad, oskavad ja igapäevast leiba austada tahavad. “Ega laps pea kõva häälega rääkima ega koolis endale tähelepanu tõmbama,” ütles ta.

Poliitikud on kõige targemad

Aasa sõnutsi peavad nad pereabikeskuse töötajatega läbirääkimisi, et need saaksid oma kogemusi ja oskusi Shalomi lastemajas edasi anda. Mets tunnistas, et 12 pereabikeskuse töötajast (8,43 ametikohta) võtab Shalom tööle tõenäoliselt kolm inimest, eeskätt sotsiaalpedagoogid. 12 töötajast kaheksa on kõrgharidusega.

“Vähemalt kaks pereabikeskuse sotsiaalhoolekande spetsialisti võetakse tööle Shalomis tegutsema hakkavas varjupaigas. Sellega tagame praeguste oskuste ja info ülemineku ning kindlustame tagasiside teenuse kvaliteedi osas,” rääkis Mets.

Pereabikeskuse hoolekogu liikmed, SEBi heategevusfondi tegevjuht Lumi ja sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu rõhutasid, et Pärnu pereabikeskuse tugevuseks on aastate jooksul tekkinud kompetents ja terviklikkus.

“Pärnu linnavalitsuse tegevus tundub lühinägelikuna,” ütles Lumi, kelle juhitud heategevusfond on varjupaika sel aastal 250 000 krooniga toetanud. Linna panus on olnud eelarve kolmandiku võrra kärpimine.

Viimaseid päevi lapseootel Lumi valutab südant Pärnu pereabikeskuse saatuse pärast ja hoiatab, et midagi lõhkuda on lihtne, kuid selle hilisem kildudest kokkulappimine on tunduvalt keerulisem ja kulukam. “Maailma kogemus on, et sellised asjad tuuakse pigem ühe katuse alla kokku,” lausus ta.

Lumit hämmastas, et Pärnus pole pereabikeskuse likvideerimise kava üle mingit valdkonnakeskset arutelu, vaid poliitikud otsustavad, mis on odavam. “Ma ei tahaks sellise olukorraga leppida. Kas linnavalitsus tõesti tuleb välja selle argumendiga, et ta ei tule rahaliselt toime?” küsis ta.

Eurode lugemise asemel ootaks Lumi argumente, kuidas poliitikute valitud tee aitab abivajajat praegusest rohkem. “Ühtegi põhjendust pole meieni jõudnud,” ütles pereabikeskuse hoolekogu esimees.

Poopuu imestas, miks linnavalitsus pereabikeskuse hoolekogu üldse asutas, kui ta sellega enne nii põhimõtteliste muudatuste elluviimist aru ei pea.

“Mulle jääb arusaamatuks, mis selle otsuse taga on. Kusagilt ei paista analüüsi, millised on tagajärjed, millised alternatiivid,” rääkis Poopuu.

Poopuugi ütles, et otsusel pereabikeskus laiali saata ja selle teenused killustada on tagajärjed, mida kohe rahas mõõta on raske, kuid mis laste heaolu silmas pidades kindlasti oluline on. “Pereabikeskuse selline seis on aastatepikkuse arengu tulemus,” kinnitas ta.

Varem Pärnu linnavalitsuses lastekaitse peaspetsialistina töötanud Poopuu rääkis, et Pärnus on pädevaid spetsialiste, kellega lastekaitse teemadel nõu pidada. “Hoolekogul on oma funktsioon, milleks ta ellu on kutsutud,” lausus ta.

Metsa jutu järgi on pereabikeskuse tulevik jutuks olnud volikogu sotsiaalkomisjonis, koalitsioonis ja asutuse juhatajaga.

“Teema on kõne all olnud valdkonnakeskselt juba möödunud aastal eelarve koostamise valguses. Töö ümberkorraldamise osas toimub põhjalik arutelu reedel, sellesse on kaasatud sotsiaalosakonna juhataja, lastekaitse peaspetsialist ja pereabikeskuse juhataja,” teatas Mets ja lisas, et linnavalitsuse sooviks on tagada kvaliteetne teenus ka tulevikus.