/nginx/o/2011/06/13/626176t1hddbd.jpg)
Teisipäeval, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev. Sel päeval möödub 70 aastat päevast, mil nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.
Homme heisatakse Eesti lipud leinalipuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipu võivad heisata ka kõik ülejäänud, teatas riigikantselei.
Ööl vastu 14. juunit toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati operatsioon Nõukogude Liidu okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldavas. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti NKVD poolt kokku umbes 6000 inimest.
Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8. Jälgida tuleb, et riigilipp oleks puhas ja terve. Leinalipuna heisatud Eesti lipp langetatakse kell 22.
Üleriigilisel leinapäeval asendatakse välisorganisatsioonide lipud Eesti omadega. Asutuste lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt masti tippu ja seejärel langetatakse lipu alläär lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp masti tippu. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse varda ülemisse otsa 50 kuni 100 milimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.