Kadi Taremaa: Meediakära suunab inimeste lugemiseelistusi

Kadi Taremaa, Pärnu keskraamatukogu laenutusosakonna juhataja. Foto: PP

Puhkuste aeg toob raamatukogu riiulite vahele pärnakaid, kel muul ajal lugemiseks mahti ei jää. Tee siia on leidnud siinsed suvitajadki, nii eestlased kui välismaalased.

Viimasena mainitute tarvis on fondidesse varutud võõrkeelset kirjandust, mille seast sageli küsitakse lugeda Eesti klassikat.

Mis on selle suve nõutumad teosed?

Praegu on “kuumim” Justin Petrone raamat “Minu Eesti 2.”, millel on üle 60 inimese järjekorras. Populaarsed on ka Jaan Martinsoni “Kristina” raamat Kristina Šmigun-Vähist, Maria Tilga “Minu isa Gunnar Aarma”, Riho-Bruno Bramanise “Õhk riisiterade vahel” ja Leonid Mletšini “Brežnev”.

Aga näiteks terve “Minu …” sari, kus on ilmunud 40 raamatut, on sedavõrd nõutud, et pea ühtegi neist ei saa kätte niisama raamatukokku tulles ja küsides. Kõigil on järjekord umbes kümme inimest raamatu kohta.

Reisiraamatud lähevad üldse hästi, sest need haakuvad puhkusemeeleoluga ja puhkuse ajal reisivad inimesed isegi.

Paljudele meeldivad ka eneseleidmise ja siserännaku raamatud, kus lugeja on autoriga koos avastusretkel ja leiab raamatu lõpuks hingerahu, näiteks Lii Undi “Varanasi päevaraamat” ja Elizabeth Gilberti “Söö, palveta, armasta”.

Viimati mainitu puhul on huvitav see, et kui teos aastaid tagasi ilmus, laenutati teda õige pisut. Aga pärast seda, kui linastus teose põhjal tehtud film, oli meil pea ilmvõimatu raamatut lugejatele anda, sest see oli kogu aeg väljas. Eelmisel suvel oli “Söö, palveta, armasta” järjekorras püsivalt üle 100 inimese.

Üldse on nii, et inimeste lugemishuvi ja -eelistusi suunab meediakära, olgu see siis hea või halb. Nii oli Diana Klasi ja Kerttu Rakke raamatuga “Rahatuulutaja”, mida saatis küll negatiivne meediakajastus, aga see pani inimesed Rakke teost lugema.

Toob puhkuste aeg raamatukokku suvitajatest lugejaid?

Suvitajatest lugejatest on ühed sellised, kes on Pärnust pärit ja tulevad puhkuse ajal siia vanemate juurde. Vahva vaadata, kui korraga tuleb raamatuid võtma kolm põlvkonda: vanaema, kes käib kogu aeg laenutamas, väike lapselaps ja siis ema või isa, kes kodukanti on perega suvitama tulnud.

On ka Eesti turiste. Meil on suviti lugejaks üks tore 80aastane vanamammi, kes elab Tallinnas, aga on aastaid Pärnus puhanud. Tuleb juuni lõpus ja on siin sügiseni ja käib üle päeva raamatukogus.

Samuti käib välisturiste. Iga suvi on meil laias laastus 50 Peterburi ja Moskva turisti raamatuid laenutamas. Need on sellised suvekülalised, kes nõukogude ajast saati on Pärnus puhanud ja juba siis raamatukogust teoseid laenutanud. Venelased on meie fondist vaimustuses, kuna meil on palju venekeelset klassikat. Venemaal ei pidavat lugejad klassikat raamatukogudest kätte saama. Meil on Vene turistid suvel püsikülastajad, käivad korra nädalas, mõni tiheminigi.

Peale venelaste tuleb soomlasi-rootslasi, kellel pikalt sanatooriumis puhates pole midagi teha ja kes sisustavad õhtuid meie raamatutega.

Oleme võõrkeelset kirjandust komplekteerinud varasemast rohkem, kuna meie oma nooredki loevad muudes keeltes. Välismaalased küsivad inglise keeles eesti kirjandust. Seda meil jagub.

Suvel lisandub lugejate hulka kohalikke, kes jõuavad raamatukokku siis, kui puhkus algab. Tulevad siia teoste nimekirjaga, mis nad on talvel koostanud.

Mida noored loevad?

Kohusetundlikud väiksemad lapsed tulevad raamatuid laenutama, suveks antud kohustusliku kirjanduse nimekiri kaasas. Eriti agarad käijad on vene lapsed, neil on kaasas väga pikad nimekirjad ja kuigi kool alles lõppes, on nad juba raamatuid võtmas.

Muus osas on noorte seas in vampiiride temaatika ja seda olenemata keelest, sest noored loevad võõrkeelteski. Populaarsed on L. J. Smithi “Vampiiripäevikud”, Richelle Meadi “Vampiiride akadeemia” ja kogu Stephenie Meyeri “Videviku” romaanisari. Eelmise suve menukid olid Stig Larssoni triloogiasse kuuluvad “Lohetätoveeringuga tüdruk”, “Tüdruk, kes mängis tulega” ja “Purustatud õhuloss”.

Aga näiteks mõne aasta tagust menukit Harry Potterit ei küsita enam üldse.