Sakslased õpetasid kolleege dementseid hooldama

Vändra hooldekodu hoolealustele valmis pandud sööki uudistanud külalistest jäid esiplaanile Rita Urbanova (vasakul) ja Jiųi Lodr Tšehhist ning projekti juht Kati Loo. Foto: Ants Liigus

Eakate hooldus käib ühtmoodi igal pool maailmas, eriliseks teeb selle armastus, millega hooldajad oma tööd teevad.

Selliselt võtsid oma mitmeaastase koostöö kokku Tšehhist Pilseni Caritase, Saksamaa suurima hoolekandeorganisatsiooni AWO ning Eestist Vändra alevivalitsuse ja hoolekandekeskuse töötajad.

Kaks aastat tagasi lõid nad käed ja seadsid eesmärgiks pakkuda oma hooldekodudes senisest kvaliteetsemat hooldusteenust. Abiks on neile selles olnud Euroopa Liidu elukestva õppe kutsehariduse programm Leonardo ja piiriülest koolitust vedanud OÜ SALO Baltic International ühes projektijuht Kati Looga.

Läinud reedel said kolme riigi partnerid kokku Vändras lõpuseminaril, kus kõik toonitasid, et soovivad igal juhul koostööd jätkata, vaatamata sellele, et kõnealune projekt jõudis lõpusirgele.

Pilseni Caritase juht Jiųi Lodr märkis, et paarikümne iseseisvusaastaga on projektis osalevate partnerite riigid jõudnud oma arengus nii kaugele, et ollakse kõrvuti ELis ja hinnalisim kingitus üksteisele on sõprus.

“Kuna oleme üks Euroopa, on oluline, et ka vanadel inimestel oleksid Euroopas ühesugused õigused ja võimalused. Selleks peame midagi ette võtma,” ütles Lodr.

Väliskülalisi tervitama tulnud maavanem Andres Metsoja pidas tähelepanuväärseks, et kui Eestis kiputakse tähtsustama investeerimist betooni, siis konkreetsel juhul panustati inimestesse ja nende teadmistesse.

Vändra alevivanem Toomas Sonts lausus, et võetud eesmärk sai täidetud 100 protsenti.

Õpiti Eestis tundmata võtteid

Sisuline raskuspunkt oli eakate ja dementsete hoolduse alaste teadmiste vahetus. Seminaride ja vahetuspraktika käigus õpiti kasutama igapäevatööks vajalikke uusi abivahendeid, lihviti suhtlemiskunsti ja juhtimisvõtteid, võrreldi riikide seadusandlust ja sotsiaalhoolekandesüsteeme.

Neli Vändra hoolekandekeskuse hooldustöötajat käis mitmenädalasel praktikal Saksa hooldekodus ja sügisel sõidab kaks töötajat kaheks nädalaks praktikale Tšehhi hooldekodusse. Samal ajal tulevad Saksa hooldajad tööle Vändrasse.

Kõigil kohtumistel osalenud Vändra hoolekandekeskuse varasem juhataja ja nüüd sotsiaaltöötajana jätkav Tiiu Ling sõnas, et koostööst on kõige suuremat kasu saanud just Vändra ja Eesti.

“Teema valik – dementsete hoolduse õpe – läks kümnesse. Meie töötajad on õppinud dementseid söötma, nendega suhtlema, neile mälutreeninguid korraldama ja seda on tunda igapäevatöös,” tõdes Ling.

Uued, varasemast avaramad ruumid tervishoiukeskuses on võimaldanud Vändra hooldekodus hakata tarvitama nii töötajate kui vanurite elu ja liikumist lihtsustavaid tehnilisi abivahendeid. Saksa kolleegid käisid kohapeal ja õpetasid neid kasutama.

“Nii iseendale kui võib-olla kogu Eestile avastasime võõrsil koolitusel ja praktikal olles täiesti uudse lähenemise hooldusele – basaalstimulatsiooni, mis seni oli meile tundmatu mõiste. Kohapeal nägime, et see on midagi väga lihtsat, loogilist ja inimlikku, kuidas vana inimest hooldatakse,” lausus Ling.

“Ja see on teema, millest meie hooldajad on jätkuvalt huvitatud. Kogu eesmärk ongi, et oskaksime hooldada oma hallipäiseid lapsi,” rääkis ta.

Mujal aitab vanureid ka riik

Lihtsalt seletatuna põhineb basaalstimulatsioon dementse hooldusaluse rahustamisel silitamisega, mille tulemusel hakkab vanur oma keha tunnetama ega raba enam ootamatult ega kõvasti hooldajast kinni.

Kui Eestis on vanuri hooldamine ja sellega seotud kulude katmine ainult vanuri enda ja laste või lasteta vanuri puhul kohaliku omavalitsuse mure, siis Saksamaal saavad hooldusteenust pakkuvad organisatsioonid finantseeringu kombinatsioonis, kus osalevad haigekassa, sotsiaalkindlustus, sotsiaalministeerium ja teenust kasutavad inimesed.

Partnerid tõdesid, et vahel läheb hooldus Saksamaal abivajajale kalliks maksma, kuid selle aluseks on sotsiaalne elustandard, millega inimene on harjunud.

AWO Ida-Saksamaa Bad Doberani piirkonda esindanud Martina Wagner märkis, et Bad Doberani keskus tuleb inimese enda ja sotsiaalkindlustuse summaga välja, nii et tavaliselt ei pea lapsed ega riik seal midagi juurde maksma.

Tšehhis hoolitses 1989. aastani vanurite ja erivajadustega inimeste eest riik.

Ajad muutusid, aga 2006. aastani puudusid sotsiaalvaldkonda reguleerivad uued seadused ja Caritas kolmanda sektori organisatsioonina ei saanud riigilt mingisugust toetust.

Praeguseni tegelevad Tšehhis hoolekandega paralleelselt nii riigiasutused kui kolmas sektor. 2006. aastal vastu võetud seadus muutis olukorra sarnaseks Saksamaaga, kus organisatsioonid saavad riigilt osalise finantseeringu vastavalt hooldusvajadusele.

Siiski möönsid tšehhid, et riigi toetus on väga kõikuv.