Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/06/659454t1h5f02.jpg)
“Siret rohis pealt ära, siis tõime mulda ja tasandasime. Hiljem istutatakse sinna kivikuplased,“ kirjeldas Tori valla noorte töö- ja puhkelaagris osalev Ralf (15) kunagise Selja kooli õpetaja haual tehtavat.
Rohelise jõemaa koostöökogu Leader-projekti raames teist aastat toimuv laager tõi taas kokku Tori valla töökad noored.
Tööpõld on lai
”Praegu korrastame pikka aega hooldamata hauaplatse, puhastame võsast, kaevame, tasandame. Meil on siin selline komme, et teatud aja tagant lisame kaootiliste platside juurde väikseid sildikesi telefoninumbriga, mis aitavad välja selgitada, kas keegi on tulemas sinna hooldama või võtab vald objekti üle.
Nooremad poisid puhastavad vanu, roostes riste ja suuremad tugevamad aitavad inimeste mugavuse tõttu peaaegu maapõue kadunud võimsat kiviaeda välja kaevata,“ tutvustas teise kalmisturühma tööde juhataja Siiri Mets põgusalt tegevusplaani.
Pole kahtlustki, et usinad noored jõuavad etteantud ajaga – tööpäeva kestus on neli tundi, iga tunni tagant kümme minutit puhkust – märkimisväärse tulemuseni. Ehe tõestus on mullu korrastatud Tori surnuaia vene osa.
“Siin oli kõik selline košmaarne, aga me kaevasime hauaplaadid või – nagu lapsed ütlesid – kirstukujud välja, tasandasime maa ära, külvasime muru peale. Nüüd näeme tulemust, mis teeb meele rõõmsaks,“ kinnitas Mets.
Lapsed töökad ja rahul
“Lapsed on väga tublid ja töökad, tõesti tuleb kiita neid, töö on meeletult raske, aga nad peavad vapralt vastu. Eraldi väärib kiitust Ralf, kes teeb oma tööd ikka erilise hoolega,” tunnustas Mets oma juhendatavaid.
Sügisel Pärnu Koidula gümnaasiumi 9. klassi astuvast Ralfist on saamas laagri patrioot. “Tänavu läheb mul teine aasta siin, kuid nii kaua kui vanus lubab (veel kaks aastat, M. T.) kavatsen kindlasti tulla. Mulle meeldib tööd teha ja siin on hea võimalus ennast rakendada,“ muljetas Urumarja poiss Ralf, kelle innukusest annab aimu tõsiasi, et ta oli esimene, kes endale laagris koha reserveeris.
Tori põhikooli õpilasele Siretile (13) on esimene aasta jätnud siiani meeldiva mulje, hoolimata üpris tugevast füüsilisest koormusest ja tüütutest kiletiivalistest.
“Laagri kohta lugesin kohalikust lehest ning huvi tekkis kohe. Hetkeseisuga plaanin juhul, kui laager ikka toimub, järgmine aasta jälle platsis olla,“ avaldas Siret.
Äsja Tori põhikooli lõpetanud mehemürakale Kristjanile (16) jääb kandev roll kiviaia päästeoperatsioonis, kuid noormees ise on olukorraga rahul. Juhendaja jutu järgi oli Kristjan eelmisel aastal isegi agaram, samal ajal loodab ta, et mees peab sõna ja teeb tööd.
Kirik tänab avatud uste eest
Võrreldes rahulas tegutsevate ametivendadega, võivad kirikupiigad Laura Maria ja Gertrud (mõlemad 15) ennast võrdlemisi lahedalt tunda. Peale meeldivalt jaheda keskkonna on pühakoja toimingud märgatavalt kergemad.
“Ega siin suuri töid teha ole: peamiselt peseme põrandaid, pinke ja teeme muid hooldustöid, et kiriku kaunis nägu säiliks,“ kommenteeris Tori kalmistuvaht ja kiriku hing Erika Tominga.
Tomingale sekundeeris juba neljandat suve heakorratöödel osalev Gertrud, kes on proovinud kätt nii kalmistul kui muuseumis ning peab oma vaieldamatuks lemmikuks kirikut. “Siin on mõnus jahe ja töö pole nii füüsiline, meil saab Lauraga palju nalja,“ sõnas rõõmsameelne Gertrud.
Neidude panust kohalikku kultuuriellu ei saa alahinnata. “Suurim rõõm on, et tänu neile on kiriku uksed lahti. Kuna kogudus on vana, puudub selline inimene, kes kogu aeg kohapeal oleks, omapäi ei saa siin riigis kahjuks midagi jätta,“ oli Tominga tänulik.
Tõepoolest, Eesti sõjameeste mälestuskirik on koht, mida tasub kindlasti oma silmaga kaeda nii ilu kui ajaloolise väärtuse pärast ja praegu on tänu noortelaagrile selleks avanenud väga hea võimalus.
Laagri mitu tahku
Tori valla sotsiaalnõuniku Eha Säde sõnutsi on laagri üks eesmärke pakkuda valla noortele tööd ja sisustada nende vaba aega koduvallas.
“Osaledes valla heakorratöödel ja korrastades kohalikke kultuuriväärtuslikke objekte, aitab see ju noortel neid veel paremini tundma õppida ja seeläbi väärtustada oma kodukohta,“ rääkis Säde ettevõtmise telgitagustest.
Pärast tööd pakutakse laagrilistele sooja sööki ja meelelahutust, näiteks Klaara-Manni puhkemajja on püstitatud seiklusrada. Suvine laagrihooaeg on plaanitud lõpetada meeldejääva ühisüritusega, mida noored isekeskis lõpupeoks kutsuvad ja väga ootavad.
Homme lõppevas laagris on osalenud ühtekokku 60 noort, jagatuna viide vahetusse. Nooremad, üheksa- kuni 12aastased lahutasid meelt juuni alguses korraldatud puhkelaagris. Vanemad, 13–17aastased neiud-noormehed said valida aga nelja töörühma vahel, neist kaks, muuseumi- ja esimene kalmisturühm, tegutsesid 17. juunini.
Pärast jaani, 27. juunil alustasid oma pea kahenädalasi talguid neljaliikmeline kiriku- ja teine 12 osalejaga kalmisturühm.
