/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/05/657120t1h354e.jpg)
Justiitsministeeriumi andmetel registreerisid uurimisasutused jaanuarist juulini 24 136 süütegu ehk mullu sama ajaga võrreldes 4301 võrra vähem.
Kuritegevus on Eestis märgatavalt langenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protsendilt on kõige rohkem vähenenud kelmuste hulk. Kui mullu jaanuarist juulini registreeris justiitsministeerium 1671 sellist süütegu, siis tänavu 1058 ehk 37 protsenti vähem. Vargused on vähenenud 14 885 kuriteolt 11 420ni ning röövimised 342 episoodilt 282ni ehk vastavalt 23 ja 18 protsenti.
Vägivallakuritegude ja liiklussüütegude arv on seevastu kasvanud. Kui mullu registreeriti jaanuarist juulini 2518 kehalist väärkohtlemist ja 1833 liikluskuritegu, siis tänavu aasta esimese seitsme kuuga 2720 ja 2012 kuritegu. Seega on kasv vastavalt kaheksa ja kümme protsenti. Vveel aasta esimese kahe kuu järel oli nende kuritegude puhul kasv koguni 11 ja 18 protsenti.
Eestis sai mullu kogu aasta peale kirja 48 340 kuritegu, mis on 19 kuriteo võrra vähem kui 2009. aastal. 2009. aastal registreeris politsei 48 359 ja 2008. aastal 50 977 kuritegu.
Enim levinud kuriteod olid mullu jätkuvalt vargused, mis moodustavad üle poole mullu Eestis toime pandud kuritegudest. Politsei registreeris mullu 25 253 vargust, mida on aasta varasemaga võrreldes kuue protsendi võrra rohkem. 2009. aastal registreeris politsei 23 901 vargust.