Šoti mägiveised jõuavad lõpuks Pärnu randa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Pärnu rannaniidul söövad pilliroogu Šoti mägiveised. Foto on illustreeriv.
Pärnu rannaniidul söövad pilliroogu Šoti mägiveised. Foto on illustreeriv. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuse teade Pärnu randa jõudnud Šoti mägiveistest osutus veidi ennatlikuks. Loomade omaniku sõnutsi peaksid sarvilised rannaniidule jõudma lähipäevadel.

Mägiveiste omaniku Georg Artma kinnitusel pidid veised täna tõepoolest Pärnusse tulema, ent nende Soomaalt päralejõudmise lükkas edasi Kõpu-Tõramaa-Jõesuu maantee remont, mille tõttu liiklus on ümber suunatud.

"Ei hakanud loomi Kilingi-Nõmme kaudu täna Pärnusse tooma, sest jõuaksime kohale alles õhtul," ütles Artma, kelle sõnade kohaselt tuleb veised rannaniidule tuua päevasel ajal, et loomad saaksid uue ümbrusega valgel ajal harjuda.

Millal veised Pärnusse jõuavad, selgub Artma jutu järgi täna õhtul.

Plaanide kohaselt peaks Pärnu randa pilliroogu sööma tulema esialgu 39 mägiveist, kelle liikumisala jääb ligikaudu kümnele hektarile.

Mägiveiste liikumisala on piiratud elektrikarjusega, samuti hakkab loomi valvama karjus. Karjaaiad niitudel paiknevad nii, et linnarahva kasutuses, mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.

Töö teostamise tingimused on määratud keskkonnaameti koostatud kaitsekorralduskavas, mis näeb ette, et rannaniite karjatatakse tulevikus koplite kaupa.

Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Artma raha keskkonnaametilt. Artma on olnud ameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.

Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevate katastriüksuste kasutusõigus.

Linnavalitsus otsustas 22. veebruaril 2010 anda Artmale tähtajaga 15. veebruarist 2010 kuni 31. oktoobrini 2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektarit võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.

Märksõnad

Tagasi üles