/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739520t1hc80f.jpg)
Mihkli kiriku juures lõikab vaikusesse ligi kümnemeetrist plekktoru pidi traktorikasti langeva rusu kolin, mis saadetud teele 700aastase pühakoja katuse alt võlvidelt.
Mihkli 700aastane kirik paljastab saladusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlased, arheoloog Anti Lillak ja keskaja ajaloolane Mihkel Mäesalu ning antropoloog Martin Malve nagu Pärnu firma OÜ Katusetark töömehed on 13. sajandil ehitatud pühakoja sõelapõhjana näiva ja taevast läbi paista laskva kivikatuse all täies tööhoos.
Rasked panged
Väikeste labidatega kühveldavad nad pangedesse rusu, mis tekkinud varasemate katusevahetustega ja paekividest laotud müüri vahelt pudenenud lubimördist. Paarsada tonni mainitud tarbetut ja vähe põnevat kraami on mehed panghaaval torusse valanud, nurkadesse on jäänud veel mõni tonn.
Augusti lõpus alanud töö osutus arvatust mahukamaks, kuid peaks selle reedega läbi saama. Siis tuleb arheoloogidele põnevam osa, mullakiht, mis juba on märku andnud sinna peitunud leidudest, sealhulgas inimluudest.
“Ääred on sügavamad, oma kaks–kolm meetrit rusu, keskel on võlvide peal seda paarkümmend sentimeetrit,” räägib üks kolmest ülikooli mehest doktorant Malve. Tema sõnutsi on mullakiht tassitud katusealustele võlvidele ilmselt pühakoja soojustamiseks ja arvatavasti lähedasest matmispaigast, sest kuidas muidu sinna kondid sattusid.
“Võtame selle rusu ära ja siis hakkame mullakihist inimluid välja korjama, vaatan need läbi ülikoolis: kui palju siin võiks olla indiviide näiteks, mitu inimest – miinimumarv, mis haigusi ma seal näen,” seletab Malve.
Võlvide puhastajad on välja kaevanud müürikäigu, mida Pärnust pärit kunstiteadlane Villem Raam märkis veerandsada aastat tagasi. Kõrgete paekiviastmetega trepp lõpeb kantsli kohal, kuid omal ajal võis see viia teenistusruumist pööningule, et pääseda otse kellatorni. Praegune kellatorn on liidetud võimsate müüridega 1780. aastal ehk viis sajandit hiljem.
Rusu koristajad leidsid varem prahi varju jäänud seina seest aukudest kolm kolmeharulist valgest metallist rasket seinalühtrit, mis teadjate jutu järgi peideti sinna sõja ajal. Võib-olla samal päeval, 11. juulil 1943, kui kirikutorni siseküljele on kraabitud märge, et kell ja laelühtrid viidi ümbersulatamise käsu kartuses peitu, kaevati mitukümmend aastat hiljem taas välja ja pandi oma kohale tagasi.
Koguduse algatus
Teenistusruumi kõrge võlvitud lae päästmiseks rohetavast hallitusest algab katusekonstruktsioonide remont, sest paarkümmend aastat tagasi pandud Aseri teise sordi tellis on lagunenud.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent mainib, et Mihkli kiriku restaureerimist rahastab põhiosas PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet. Riigieelarvest on riiklikust pühakodade programmist eraldatud selleks aastaks 5000 eurot ja rahaliselt on tööle õla alla pannud ka Koonga vallavalitsus. Arheoloogilisi uuringuid rahastatakse osaliselt muinsuskaitseameti eelarvest.
“Mihkli kiriku, maakonna vanima kiriku katus on aastaid olnud avariilises seisus ning tuleb au anda kogudusele, kellel oli ja on pealehakkamist taotleda kiriku katuse ja pastoraadi abihoonete restaureerimiseks toetust eri fondidest ja programmidest,” lisab Rent.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik kinnitab, et maaelu arengukava meetmest on sel aastal määratud Mihkli kogudusele kavandatud tööde toetusena 60 000 eurot ja läinud aastal investeeringuobjektiga seotud projekteerimistööde tarvis umbkaudu niisama palju ehk veidi üle 900 000 krooni.
Katuse restaureerimistöödega alustanud on oma jutu järgi valmis üllatusteks. Ka selleks, et paari aasta peale kavandatud ettevõtmine on tegelikkuses mahukam.