Pärnu tüdrukud kahtlustavad peol enda mürgitamist

GHB ehk korgijoogi üledoos muudab inimese teadvusetuks ja ta ei saa aru, mida temaga tehakse.

FOTO: Ants Liigus

19aastane Pärnu näitsik istus varahommikul pesuväel tekki mähituna koduhoovis maas, klaasistunud pilk kaugusse suunatud. Kui vanemad läksid uurima, mida tütar õues teeb, suutis neiu meenutada vaid seda, kuidas ta ööklubist koju tuli.

Pilleriin (kõigi artiklis esinevate tüdrukute nimed on nende soovil muudetud – A. T.) käis juunis nagu mitu korda varemgi tantsimas Pärnu ööklubis Bravo. Õhtu jooksul tarbis näitsik enda kinnitusel kaks-kolm siidrit, kuid kogu aja oli joogiklaas ta silme alt ära. Nii oletas neiu, et keegi lisas vahepeal midagi ta jooki. Levinuim meelemürk, mis on varemgi klubides ringelnud, on narkootiline aine GHB ehk rahvakeeli korgijook.

Oksendas hommikuni

“Mingi aeg läksin klubist koju ja enne koju jõudmist hakkas mul pea valutama,” meenutas Pilleriin. “Võtsin kodus meigi maha ja ka riided võtsin seljast.”

Pärast seda on neiul mälus mitmetunnine must auk. Järgmine mida ta mäletab, on see, kuidas ta istus poolalasti kodumaja hoovis tekki mähituna ja vanemad tulid tema seisukorda uurima.

Kuigi neiul oli äärmiselt paha olla, suutis ta samal päeval isegi tööle minna.

“Ma ei teadnud varem sellistest asjadest, aga tagantjärele arvan, et midagi pandi mu klaasi sisse,” märkis Pilleriin. “Tarbisin vähe alkoholi ja tantsisin tol ööl palju, arvan, et seepärast pääsesin kergemalt.”

Politsei poole ei ole tüdruk pöördunud, sest peab endaga juhtunut väga piinlikuks, millest ta oli nõus Pärnu Postimehelegi pajatama vaid sõbranna vahendusel.

Augusti lõpus sai samalaadse elamuse osaliseks Pärnu klubis Sugar pidutsenud 23aastane Eleri. Neiu kinnitusel oli ta enne klubisse minekut tarbinud mõõdukalt alkoholi, seega keeldus temagi uskumast, et teda tabas alkoholimürgistus.

“Tegime sõbrannaga Sugari terrassil suitsu ja rummikoola kokteil oli selja taga mitu minutit mu tähelepanu alt väljas,” meenutas Eleri. “Ühel hetkel tundsin, et jalad lähevad nõrgaks ja käed surevad. Jõin oma kokteili lõpuni ja siis tundsin, et ma ei jõua enam üldse olla.”

Pärast seda aitas sõbranna Eleril koju minna. Neiu kinnitusel jõudis ta koju umbes kella 1 paiku ja siis hakkas tal väga paha.

“Oksendasin hommikuni,” meenutas neiu õudset ööd. “Siis kutsus sõbranna mulle kiirabi. Kiirabiarst ei osanud öelda, millest mul nii paha on, küll ütles ta, et mu pulss on liiga kõrge ja mürgistust olevat raske kindlaks teha. Ta andis mulle tableti, pärast seda hakkas mul parem. Olen sage klubis käija ja ma ei tulnud selle pealegi, et keegi võis mu joogi sisse midagi panna.”

Mitu tundi on mälust pühitud

Kolmas Pärnu neiu, 24aastane Jaanika sai septembri algul omal nahal tunda, et jooki ei tasu klubi kõrval jätta valveta isegi tuttava sünnipäeval. Nagu kaks eelmist neidu kahtlustas Jaanika, et tuttava sünnipäeval poetati midagi tema joogi sisse.

Nagu teised tüdrukud kinnitas temagi, et tarbis tol õhtul alkoholi üsna mõõdukalt: paar kokteili. Pärast südaööd hakkas tal sünnipäeval aga ootamatult enesetunne halvenema.

“Esmalt kadus mul keskendumisvõime ja tekkis uimane tunne,” kirjeldas neiu. “Pärast seda hakkasin miskipärast hambaid kõvasti kokku suruma. Arvan, et umbes tund hiljem kadus mul pilt eest ja millestki aru saama hakkasin alles kella nelja paiku hommikul, kui olin juba kodus.”

Jaanika seletusel oli ta sõbranna avastanud, et neiu oli sünnipäeval kontaktivõimetu, ja transportis ta seetõttu kiiresti koju. Koju saabumist Jaanika aga ei mäleta.

“Kui teadvusele tulin, oli mu enesetunne väga-väga halb,” lisas naine, kes kahetses, et ta pärast pidu politsei poole ei pöördunud. “Olukord oli nii hull, et mul oli tol päeval isegi rääkimisega raskusi.”

Et midagi joogi sisse pandi, selles oli Jaanika kindel. “Midagi seal tarbiti raudselt, sest tean, et üks inimene kukkus samal peol teiselt korruselt alla,” lisas näitsik.

Et neidusid uimastatakse tõenäoliselt sel põhjusel, et mehed saaksid nad kaasa võtta ja halvemal juhul mitmekesi vägistada, lootsid neiud, et pärast artikli ilmumist oskavad teised olla pidudel ettevaatlikumad ja ehk saavad kunagi mürgitajadki karistatud.

Jook olgu alati silma all!

Ööklubi Bravo haldava osaühingu Blauinvest tegevjuht Ahti Kukk oli kuuldust üllatunud, märkides, et jookidesse millegi sellise nagu korgijook ehk narkootilise aine GHB lisamise teema on olnud vähemalt paar aastat Pärnus päevakorrast maas.

“Mõni aasta tagasi oli küll korgijoogi laine, aga viimasel ajal pole seda kuulda olnud,” ütles Kukk. “Võib-olla meieni see asi lihtsalt ei jõua.”

Kukk nentis, et peaks olema elementaarne: kui ostad klubis joogi, hoiad sellel silma peal. “Kui koos on palju rahvast, ei suuda garanteerida, et keegi seal su joogi sisse midagi ei puista,” märkis Kukk. “Klubi ei saa vastutada nende jookide eest, mis pannakse käest ja millel omanik silma peal ei hoia.”

Kui mürgitamisjuhtum oli Kukele üllatus, siis märkis klubijuht, et märksa levinum on jookide varastamine.

“On mõni, peamiselt vene rahvusest inimene, kes tulebki klubisse ainult sellepärast, et teiste jooke tarbida,” teadis Kukk. “Seda enam tasub neil silma peal hoida.”

Sugari turvaülem Erkki Sassiad nentis, et temagi jaoks on Pärnu klubides jookidesse sokutatava korgijoogi teema uus. “Tallinna kohta olen neid jutte küll kuulnud, kuid Pärnus pole sellega veel kokku puutunud,” lausus Sassiad.

Turvaülem märkis, et sekelduste vältimiseks on välja minnes mõistlik alati alkoholiga piiri pidada. “Peol tuleks lävida oma tuttavatega ja mitte olla võõraste suhtes liialt usaldav,” soovitas Sassiad. “Samuti peaks oma jooki jälgima.”

Sugari turvaülema teatel on nende klubi suurimad turvaprobleemid kadunud käekotid ja mobiiltelefonid, mis leitakse reeglina tänu turvakaameratele üles.

“Kui kellelgi on mõni kahtlus ükskõik millise õigusrikkumise suhtes, tuleks sellest turvameestele kindlasti teada anda,” lisas Sassiad. “Turvamehed siis aitavad ning oskavad soovitada, kas pöörduda vajadusel näiteks politsei või kiirabi poole.”

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juhataja Tarmo Värat märkis samuti, et oma joogil tuleb lõbustusasutuses silm peal hoida.

“GHB on tuntud vägistamisjoogina,” ütles Värat. “GHB mõju on sarnane alkoholijoobega ja selle üledoos tekitab lühimälu kaotuse. GHBd tarbinud tüdrukud aimavad küll pärast, et nendega on tehtud midagi koledat, kuid nad ei mäleta seda, kui nad näiteks vägistati.”

Värati kinnitusel ei ole korgijoogi kasutamine Pärnus siiski eriti levinud.

“Põhiline on oma joogil silma peal hoida ja kui tüdrukud lasevad endale klubis välja teha, tuleb seista võõral väljategijal kindlasti kõrval ja vaadata, et võõras midagi joogi sisse ei paneks,” manitses Värat. “Klubis käib see ju kähku: GHB kallatakse supsti joogi sisse ja et tegu on värvitu ja maitsetu vedelikuga, ei saa aru, kui see on joogi sees. Sellel, kes GHBd regulaarselt ei tarbi, tekib üledoos väga kergesti.”

Värat lisas, et korgijoogi eripäraks on seegi, et selle joobe tuvastamine on teistest narkootilistest ainetest keerulisem. “Selle noorte seas ringleva müüdi, et GHB joobe tuvastamine ei ole võimalik, tahaks küll purustada,” lisas Värat. “Joovet saab tuvastada 24 tunni jooksul pärast GHB tarbimist.”


Mis on korgijook ehk GHB?

Korgijook on värvusetu, läbipaistev ja mõnikord siirupitaoline vedelik. Pidudel müüakse ja tarbitakse GHBd sageli korgitäite kaupa, sellest ka nimi – korgijook.

Liiga kange GHB tekitab pettekujutelmi, teadvuse hägunemist, iiveldust, krampe ja hingamishäireid.

Mõju algab pärast joomist kümne minuti kuni tunni pärast ja kestab 2-3 tundi. Jääknähud võivad kesta kuni 10 tundi.

Sageli juuakse GHBd liiga palju. See tekitab tõsiseid kõrvalnähtusid, nagu unehäired, uimasus, peavalu, mälukaotus, ja ajab oksele. Kasutaja võib kaotada kontrolli oma lihaste üle ja teadvuse.

Pärast mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks magama ja ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ning selle mõju ajal.

Eestis on olnud juhuseid, kus inimesele on GHBd joodetud vastu tema tahtmist, et teda seksuaalselt ära kasutada.

Allikas: Narko.ee

Tagasi üles