Töövaidluskomisjon tunnistas Audru koolijuhi vallandamise tühiseks

Kersti Rohtmets otsustas enda eest võidelda. Foto: Urmas Luik

Töövaidluskomisjon tunnistas Audru keskkooli juhi kohalt taandatud Kersti Rohtmetsa töölepingu ülesütlemise tühiseks, kuid kooli ta ei naase.

Kuna otsuse vaidlustamisaeg on lõppenud ja pooled omavahel kokkulepped saavutanud, oli alanud õppeaastast Paikuse põhikoolis inglise keelt õpetav Rohtmets nüüd valmis sellesisulise otsuse avalikustama.

Rohtmets taotles komisjonilt oma töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamist 13. maist 2011. Mõlemad taotlused rahuldati.

Komisjon leidis, et töölepingu ülesütlemine oli juriidiliselt valesti vormistatud, sest sellele ei eelnenud hoiatust ning puudus vallavalitsuse korraldus.

Töövaidluskomisjon vaatas rohkem töölepingu ülesütlemise juriidilist külge, otsuse aluseks olnud kooli teenistusliku järelevalve õiendi sisusse nad Rohtmetsa hinnangul püüdsid süüvida, kuid eriti sellega ei tegelnud.

Mõlemad pooled esitasid ka rahanõudeid, need rahuldati osaliselt ja lõpuks sõlmiti selles suhtes omavaheline kokkuleppe. Rahast Rohtmets rääkida ei soovinud. Teoreetiliselt olnuks tal võimalik Audru kooli tööle naasta. Rohtmets sõnas, et seda ta kindlasti ei tee. “Nende (vallavalitsuse, toim) usaldus minu vastu kadus enne, nüüd on minu usaldus nende suhtes kadunud. Tänapäeva tööseadusandlus on juba niisugune, et see ei ole töötajasõbralik. Kui tööandja ikka väga ei taha ühte inimest, siis lahti saab tast ikka,” lausus Rohtmets.

“Kokkuvõtteks käituti minuga ebaväärikalt, alandades nii mind kui kogu kooli. See oli põhjus, miks ma ei tahtnud oma töösuhte taastamist,” põhjendas Rohtmets.

Viimasel ajal on Pärnumaal olnud vähemalt kolm juhtumit, kus koole eri põhjustel raputanud teenistuslik järelevalve on endaga kaasa toonud kooliperele valuliku emotsioonide tormi. Nii Uulus seoses eksamipettusega kui Audrus ja viimati Sindis ilmnenud ebakõladega on see mõju avaldanud kohalikule poliitikalegi.

Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse inspektor Gerdi Rebane märkis, et kui riiklik järelevalve on selgesti reguleeritud riigi poolt vastava seaduse ja määrusega, siis teenistuslik järelevalve on koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse pädevuses ja olemuselt suhteliselt segane ja seda pole nii täpselt reguleeritud.

Maavalitsuse pädevuses riiklik järelevalve kontrollib, kas kooli või lasteaia õppekasvatustöö on õigusaktidega vastavuses. Koolipidaja vaatab teenistuslikus järelevalves eelkõige seda, kuidas kooli raha on kasutatud, ja kõike juhtimisega seonduvat.

“Teenistuslikku järelevalvet tasub minna tegema mitte ainult arusaamatuste ja konfliktide korral või kui tundub koolipidajale, et koolis on midagi halvasti, vaid seda võiks teha ennetavalt-plaanipäraselt. Mina nimetan seda soliidsuse küsimuseks,” vahendas Rebane mõtet, mida ta väljendas Pärnumaa koolijuhtide nõupidamisel.

“Näiteks Pärnu linn on plaaninud, millisesse üldhariduskooli või lasteaeda nad lähevad järelevalvet tegema, ja siis juba vastav kool või lasteaed valmistub selleks ning saab varakult teada, mida tullakse vaatama,” märkis ta.

“Valdades võiks olla olemas kord, kuidas oma haridusasutuste järele valvatakse,” soovitas ka maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov.