Soomaalased ei usu metsaraie heasse tavasse

Liikumise Eesti Metsa Abiks erilahenduste koordinaator Indrek Vainu kevadel Soomaa rahvuspargis metsaveost tekkinud roobastes. Foto: Eesti metsa abiks

Keskkonnaamet saatis kõigile asjaomastele ja Soomaa rahvuspargi kodulehel avalikult avaldamiseks Soomaa metsaraie hea tava, mida hakati koostama kevadel. Toona avalikustas kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks, et rahvuspargi keskel on tehtud ilmselt ebaseaduslikku raiet, mille kohta algatas kontrolli keskkonnaamet ja menetluse keskkonnainspektsioon (KKI).

Tänavu kevadtalvel Soomaa rahvuspargis tehtud metsaraied ajendasid kohalike huvigruppide ja riigiasutuste esindajaid ühise laua taha istuma, et leida pooli rahuldav lahendus, kuidas majandada rahvuspargi piiranguvööndi metsi. Nüüdseks on ligemale pool aastat väldanud arutelude ja analüüside põhjal sõnastatud 22 soovitust ehk Soomaa rahvuspargi metsade majandamise hea tava.

„Soomaal on palju kohalikke, kes eelistaksid paljudes riikides levinud praktikat, et rahvuspargis metsi ei raiuta, vaid jäetaksegi need looduslikult arenema. Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ei luba praegu seada täielikku majanduskeeldu, küll saab alati paremini arvestada loodusväärtustega ja püüda kaitseala metsades loodushoidlikumalt toimetada,“ lausus keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma.

Soomaa metsade majandamise soovitustega ühines riigimetsa majandamise keskuski (RMK). „Meil on hea meel, et säästva metsamajandamise praktika, mida RMK on oma tegevuses siiani järginud, sai nüüd teiste Soomaa metsaomanike ja kaitseala valitseja heakskiidu,“ rääkis RMK peametsaülem Andres Sepp.

Kuid aastaid Soomaal tegutsenud loodusemees ja loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel on pessimistlik. “Mina kahjuks ei näe, kuidas Soomaa rahvuspargi metsade majandamise hea tava aitab leevendada peamist probleemi, mis on kasvav raiesurve nii Soomaa rahvuspargi metsadele kui ülejäänud Eesti looduskaitsealadele.”

Ruuklile meenub Soomaa metsade majandamise hea tavaga jääkeldri protsess.

“Inimeste süvenev rahulolematus kanaliseeriti osavalt ümarlaudadeks ja aruteludeks, hakati koguma inimestelt ettepanekuid. Aga mis päris elus muutus?” küsis Ruukel. “Soomaa rahvuspargi metsade majandamise hea tava sisaldab hulga metsaraie detaile ja nüansse, aga need on vaid soovitused ega kohusta mitte kedagi mitte millekski.”

Talvel kogukonna seisukoha kirja pannud soomaalase Rene Valneri sõnutsi oligi nende ootus, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) ei teeks Soomaal lageraiet ja metsa võetaks maha nii vähe kui võimalik. “Kui me suvel vaatasime metsaraie teatisi, olid päris paljud raiekohad näiteks metsise püsielupaigas,” ütles Valner.

“Mul on isiklikult täiesti ükskõik sellest, kui palju RMK sealselt raielt kasumit saab ja riigieelarvesse paneb, sest see on näpuotsatäis võrreldes sellega, mida nad teevad,” kommenteeris Valner RMK tegevust Soomaal. “Kui vaadata aerofotot, on selgesti näha, kus läheb Soomaa rahvuspargi piir ja mis on piirist sees- ja väljaspool. Mingi ajani võeti väljastpoolt nii palju, kui võtta andis, aga enam pole sealt midagi võtta ja RMK liigub järjest rohkem rahvusparki. Eraomanikud samuti, aga nende kohta on väga raske midagi öelda,” rääkis Valner.

Soomaa rahvuspark ja sihtkaitsevööndid. Foto: Google Maps

Valneri hinnangul tuleks tegutseda veel kardinaalsemalt ja kehtestada riigimetsas kümneaastane üle-eestiline raierahu, mille jooksul saaks selgeks vaielda, kui palju riigimetsa langetada ja kuidas seda kasvatada.

Hea tava koostamisel lähtuti looduskaitseseadusest, metsaseadusest, Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast, Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskavast 2012 – 2021, kaitsealuste liikide liigi kaitse tegevuskavadest ja Eesti ornitoloogiaühingu linnuhuvilise meelespeast. Soomaa metsamajandamise hea tavaga saab tutvuda rahvuspargi kodulehel.

​“Kõige enam küsimusi tekitab kõigi metsisele sobivate metsatüüpide – raba, siirdesoo, kõdusoo, karusambla, sinika, mustika ja pohla kasvukohatüübi männikute majandamine vaid püsimetsana. Samuti Soomaa piirkonna suurte jõgede kallastelt ja riigi- ja kohalike teede äärest kuni 50 meetri kaugusel lagedate alade raie vältimine ja raiejäätmete, lamapuidu ja ohtlike puude koristamine,” rääkis hea tava koostamise protsessi juhtinud keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma.

Kahtlasest metsaraiest hea tavani
Märtsis kutsus keskkonnamet kokku ümarlaua Soomaa rahvuspargi metsaraie hea tava loomiseks, kuna kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) avastas, et rahvuspargis oli ühel kinnistul tehtud lageraiesarnast raiet.
Kontrollima läinud keskkonnainspektsioon tuvastas mõõtmisega, et ühel eraldistest oli harvendusraiejärgne rinnaspindala viidud lubatust madalamale, ja alustas väärteomenetlust.
Keskkonnaagentuuri kontroll avastas, et paljudel kõnealuse kinnistu eraldistel oli tehtud veer- ja harvendusraiet, mistõttu mets on võrreldes inventuuri ajaga väga palju muutunud. “Seetõttu ei olnud osal metsaeraldistest enam võimalik hinnata, kas metsakorraldaja kirjeldatud näitajad olid inventuuri ajal õiged,” nentis agentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo toona.
EMA andmetel tellis aga raiet tegev OÜ Strobus mullu looduskaitseala metsa kohta uued inventeerimisandmed, mis näitab puistuid kohati 15–20 aastat nooremana kui eelmine, viis aastat varem tehtud inventuur. EMA hinnangul oli uus inventuur tellitud just selleks, et hiilida mööda Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast, mille alusel on seal üle 80aastaste pehmelehtpuude raie keelatud.
Kuid keskkonnaagentuuri hinnangul olid viimase inventuuri andmed õigemad, kuna raiealal oli varem olnud põllumaa ja seepärast sai puude vanust täpsemini hinnata kui eelmise inventuuriga. Siiski alustati hea tava koostamist, et selliseid olukordi edaspidi vältida.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule teatel on võimalik ebaseaduslik raie aga siiani menetluses ja kommentaare saab anda pärast seda.