Metallivarast ei peleta surmaoht

Riia maantee ja Papiniidu ristmiku lähedal näeb õhtuti sageli kaablijuppidega ringi askeldavaid mehi. Foto: Erakogu

Eestis tegutsevad metallivargad paistavad silma nii nahaalsuse kui rumalusega. Nii on metallivarga jaoks ühtmoodi hinnas alajaamade trafod ja kaevukaaned kui valguskaablid, milles metalli peaaegu polegi.

Tähelepanelik lugeja saatis eelmisel nädalal Pärnu Postimehele foto mehest, kes jalutab õhtul üle Riia maantee, õlal kolm juppi elektrikaablit.

Lugeja ütlust mööda on ta ennegi näinud vaatepilti, et Riia maantee ja Papiniidu ristmiku kandis liiguvad õhtuti kaablit tassivad tegelased. Tihtilugu tassitavat kaablijuppe aga ühe Riia maanteel asuva elumaja hoovi, kus õnnelikke käike aeg-ajalt suurema seltskonnaga tähistatakse.

Pärnu Postimees tuvastas, et tõenäoliselt pärinevad kaablijupid Reldori tööstuskülas asuva elektrifirma maja tagant, kuhu firma kogub ajutiselt suurema hunniku kaablijuppe, enne kui need prügimäele rändavad.

Et tegu on tootmisjäätmetega, rämpsu minema tassimisega kellelegi ilmselt otsest kahju ei tekitatud. Firma töötajad, kes palusid selle teemaga seoses nimesid lehes mitte avaldada, märkisid, et metallikokkuostu tuleks viia vähemalt koorem pildil kujutatavaid kaablijuppe, enne kui poest näiteks pudeli kangemat kätte saab. Seega ei oleks tekitatav kahju märkimisväärne.

Vargad rüüstavad alajaamu

Kui eespool kirjeldatut võib ehk väikese huumoriga võtta, siis jultunumad metallivargad ei pelga ohtu seada ei enda ega teiste elu.

Eesti Energia jaotusvõrgu käiduosakonna Lääne piirkonna juhi Jaan Niitsoo kinnitusel ei ole viimasel ajal Pärnumaal olnud jaotusvõrgule kuuluvate kaablite vargusi, küll armastavad pikanäpumehed virutada kaablit ehitatavatelt objektidelt, kus kaablid on veel jaotusvõrgule üle andmata.

Hoopis hulluks kisub asi siis, kui vargad ronivad elektrimastidele paigaldatud vasest maandusjuhtide, alajaamade trafode ja muude vasest ning alumiiniumist elektriseadmete kallale.

Peale tekitatud kahju on niisugune tegevus äärmiselt ohtlik. Niitsoo teada lõppes sel suvel Viljandimaal Olustveres üks vargus alajaamas varguses osalenu surmaga.

“Juhtmevarguste puhul on tavaline, et vargad lahkuvad kiirustades ja jätavad lahtised, pinge all olevad juhtmed ripakile, mida lapsed võivad hiljem uudishimust näppima minna,” kirjeldas Niitsoo. “On teada juhtumeid, kus alajaamadesse sisse murdnud vargad jätavad lahkudes uksed lahti, mis meelitab ohtlikku alasse lapsed.”

Niitsoo andmeil on palju elektriga seotud õnnetusi ära jäänud tänu sellele, et juhuslikud pealtnägijad on varaste tegevusest Eesti Energiat või politseid teavitanud. Näiteks on nähtud alajaamade lahtisi uksi või öisel ajal erariietes inimeste kahtlast tegevust avatud kilpide juures ja sellest teada antud.

Alajaamade seadmete vargusega tekitavad vargad suurt kahju. Niitsoo teatel võib alajaamas ühe trafo asendamine minna maksma kuni 10 000 eurot. Sellele lisandub tarbijatele andmata jäänud elektrienergia maksumus. Trafode varguste ja rüüstamistega kaasneb trafoõlireostus.

Kõigele lisaks kaasnevad alajaamade rüüstamisega enamikul juhtudel ulatuslikud elektrikatkestused, mis peale pahameele võivad tarbijaile tekitada märgatavat kahju.

Niitsoo mäletas juhtumit, kuidas alajaama rüüstamisest tekkinud elektrikatkestuse tõttu hävines kodudes tuhandete eurode eest olmeelektroonikat.

Paistavad silma rumalusega

Eespool märgitud elektrifirma töötajad lisasid, et tihtilugu ei hiilga vargad eriliste teadmistega. Näiteks kistakse sageli kasusaamise eesmärgil üles kümnete meetrite viisi optilist kaablit, mis metalli ei sisalda. Samuti võib tekitatav kahju olla kümneid kordi suurem kui kasu, mis metalli müügist saadakse.

Sama kinnitas AS Elion Ettevõtete meediasuhete juht Ingrid Piirsalu, kelle teatel varastati tänavu aprillis ühe Pärnu korrusmaja keldrist valguskaablit, mistõttu oli firma poolesaja kliendi interneti- ja TV-ühendus tund aega häiritud.

“Valguskaablis on metalli imevähe,” kinnitas Piirsalu. “Pigem on olukord, et võetakse kõike, mis kätte jääb.”

Pärnumaalt mäletas Piirsalu möödunud aastast paari intsidenti, kus varastati kaableid hajaasustusega aladelt kanalisatsioonist. Reiu metsas tegutsenud vargad saadi politsei uurimistöö tulemusena kätte.

Piirsalu märkis samuti, et varga tekitatud kahju on kordades suurem saadavast tulust.

“Sõltuvalt juhtumist võib kahju ulatuda 1000 - 10 000 euroni, kuid varas saab kokkuostus varastatud kaabli eest tühise summa,” kirjeldas Piirsalu. “Kõige suurem kahju, mida kaablivaras suudab meile tekitada, on kliendikahju ehk see, et mõnes piirkonnas on TV- ja internetiühendused mõnda aega katkenud. Seda lootust ei ole, et Elion saab kaablid tagasi või vargad kompenseerivad Elionile tehtud kahju.”

Teavita kahtlasest isikust politseid

Firmade esindajad panid kõigile südamele, et kui keegi märkab kahtlast tegevust kas Elioni kaevuluukide või Eesti Energia alajaamade juures, tuleks sellest teavitada nii firmasid kui politseid.

“Kindlasti peaks kahtlust äratama, kui inimesed on erariietes ja eraautodega, sest kui tegu on Eesti Energia töötajate või meie lepingupartneritega, kannavad nad alati spetsiaalset logodega märgistatud tööriietust ja sõidavad logoga autoga,” rääkis Jaan Niitsoo. “Pealegi on nendel volitatud inimestel alati kaasas töötõend, mida võib vajadusel ette näitamiseks küsida.”

Piirsalu kinnitas, et Elion kaevuluukide juures öösel kaablitöid ei tee ja kui pimedal ajal märgatakse seal kahtlast tegevust, on paslik politseid informeerida.

“Tallinnas on sagenenud kaablivargused eriti korrusmajade piirkonnas,” rääkis Piirsalu. “Oleme teinud inimestele üleskutseid, et kui nad märkavad Elioni kaevuluukide juures kahtlast tegevust, võiksid nad sellest politseid teavitada. Kodanike, politsei ja Elioni koostöö on olnud varasemal ajal viljakas ja tähelepanelike kodanike abiga on vargaid tabatud. Muidugi teeme ise palju tööd selleks, et oma kaevuluuke vargakindlamaks muuta.”

Metalli kokkuostuga tegelev AS Kuusakoski tõi oma kodulehel internetis välja, et metallivaraste tabamiseks on palju kasu sellestki, kui kannatanud ise metallikokkuostjaga kiiresti ühendust võtavad.

“Varastatud esemete tagasisaamine on seda tõenäolisem, mida kiiremini jõuab meieni täpne info varastatud metallesemete kohta,” teatas Kuusakoski pressiteates. “Nii mõnigi ohver on tänu sellele varastatu tagasi saanud: oleme tuvastanud tooja ja võtnud varastatud esemed vastu, et tagada nende säilimine. Loomulikult pole me teinud pangaülekannet toodud metalli eest, vaid andnud varastatud asjad ja kogutud info politseile, et süüdlased saaksid teenitud karistuse.”

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kristi Kaisi teatel on politsei registreerinud sel aastal Pärnumaal 93 ja mullu 90 metallivargust.

Peamiselt varastatakse elektrimootoreid ja kanalisatsioonikaevude kaasi. Kaubaks läheb aga kõik, mis on metallist: mootoriosad, kasvuhoone konstruktsioonid, traktorite roomikute osad, ekskavaatori kopp jne. Naabermaakondades on Kaisi andmeil varastatud sauna- või väliahjusid.

Pärnu politseijaoskonna kriminaaltalituse üleminspektor Nigolas Saarnak soovitas hoida oma varal silma peal ja teavitada politseid kahtlastest tegevustest ka naaberaias või ehitusobjektidel. “Metallesemed, millega endal enam midagi teha ei ole, võiksid omanikud ise metallikokkuostu viia,” pakkus Saarnak. “Nii väheneb võimalus, et pikanäpumeestel tekib kasutult seisvaid metallihunnikuid nähes vastupandamatu soov need ise ebaseaduslikult teisaldada. Teine võimalus on ladustada need nii, et juhuslikul möödakäijal ei oleks võimalik neid näha ja himustama hakata.”

 

Metalli kokkuostuhinnad

Vask: 2870-4000 eurot tonn

Messing: 1800-2450 eurot tonn

Roostevaba metall: 830-900 eurot tonn

Plii: 720 eurot tonn

Alumiinium: 510-960 eurot tonn

Tsink: 620 eurot tonn

Kroomitud metall: 220 eurot tonn

Malm: 205-215 eurot tonn

Teras: 145-230 eurot tonn

Andmed: www.kuusakoski.ee

 

Metallivarguse ennetamine

Kehtiv jäätmeseadus ei luba kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

Elektrijuhtmeid, sidekaableid, liiklusmärke, teeviitasid, metallist kaevukaasi ja raudteerööpaid tohib vastu võtta vaid vastavas valdkonnas tegevusluba omavalt ettevõttelt või jäätmeloa omanikult, seega eraisikutel pole selliseid asju mõtet pakkuma tulla.

Seaduse järgi tuleb metallijäätmete üleandmisel koostada kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus on kirjas tooja nimi, registri- või isikukood, elu- või asukoht, jäätmete kirjeldus, liik ja kogus, jäätmed kohale toimetanud sõiduki registreerimisnumber ning jäätmete maksumus. Samuti ei maksta metalli eest sularahas, vaid pangaülekandega. (www.kuusakoski.ee)