Pärnu–Ikla vaheline liiklus on tihenenud viiendiku võrra

Kiiruskaamera maanteel.

FOTO: Mailiis Ollino

Majanduskasvu tõttu on viimase paari aastaga liiklustihedus Via Baltica Pärnu–Ikla lõigul kasvanud viiendiku võrra – keskmiselt 6094 autoni ööpäevas, samal ajal kui ülejäänud riigis on põhimaanteedel liiklus tihenenud vaid 4,6 protsenti.

Pärnu–Ikla lõigul osal on liiklustihedus tõusnud aastail 2015–2017 keskmiselt 17 protsenti ehk 6094 sõidukini ööpäevas, see tähendab Pärnu-Jaagupi alevi täit inimesi.

Busside ja veoautode liiklus on samal maanteelõigul kasvanud kahe aastaga 13 protsenti ehk 207 sõidukini ööpäevas. Autorongide liiklussagedus tõusis 14 protsenti (1569 sõidukit ööpäevas) ja sõiduautode liiklustihedus 19 protsenti (4324).

Ikla põhiloenduspunkti andmetel on on liiklus tihenenud 29 protsenti ehk 4145 autoni ööpäevas, mis teeb ligemale 1000 sõidukit rohkem kui veel paar aastat tagasi.

Elav liiklus pole tingitud ainult piirikaubanduse kasvust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnutsi mõjutavad liiklussagedust ja selle kasvu paljud tegurid: üldine majanduskasv, kütuse hinna muutus, maksud, kohaliku taristu ja maakasutuse areng, teede läbilaskevõime. 

“Põhiline on ikkagi üldine majanduse areng, sest ka üleüldine põhimaanteede liiklussagedus suurenes 4,6 protsenti,” ütles Salmu.

Liiklustihedus 2003-2017 aastal Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel.

FOTO: Maanteeamet

Kogu Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel tihenes sõiduautode ja pakiautode liiklus tunamullusega võrreldes mullu 8,3 protsenti ehk 6686 autoni ööpäevas. Veaoautode ja autobusside puhul kolm protsenti: 271 autoni ööpäevas, autorongidel aga 4,9 protsenti ehk 1487 masinani.

Liiklustiheduse lühiajaline kasv teedeehitust ei mõjuta

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm:
“Maanteede projekteerimisel tuginetakse liiklussageduse prognoosile, mille ajavahemikuks arvestatakse üldjuhul 20 aastat tee valmimisaastast. See, kui liiklussageduse kasv teelõigul ületab paaril aastal tee keskmist liiklussageduse kasvu, ei anna üldjuhul alust muuta projektlahendust.
​Vaadata tuleb liiklussageduse muutust pikema perioodi jooksul. Tallinna–Pärnu–Ikla maantee lõikudel, kuhu on kavandatud 2+2 sõidurajaga tee, ei too lühiajaline keskmisest tihedam liiklus kaasa ristlõike muutmise vajadust.

Tagasi üles