Eksperiment: kuidas prügiveolt kolm korda kokku hoida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaks ­inimest tekitavad viie päevaga just nõnda palju prügi. Kui pakendid (mustas kilekotis) ja toidujäätmed (paberkottides) eraldi sortida, saab segaolmeprügi koguse kolm korda väiksemaks.
Kaks ­inimest tekitavad viie päevaga just nõnda palju prügi. Kui pakendid (mustas kilekotis) ja toidujäätmed (paberkottides) eraldi sortida, saab segaolmeprügi koguse kolm korda väiksemaks. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimehe katsetus tõestas, et koduseid jääke liikide järgi sortides annab olmeprügi kogust mitu korda vähendada ja nõnda prügiveolt säästa. Pealegi rikkuvat eraldamata toidu­ained ekspertide kinnitusel muu prügi nõnda, et seda pole võimalik enam taaskasutada.

Viiepäevane eksperiment andis hämmastava tulemuse. Peres, kus paber ja pakendid niikuinii olmeprügisse ei satu, õnnestus segaprahti vähendada poole võrra, kui toidujäätmed välja sorditi.

Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti andmetel tekitab iga Eesti inimene ainuüksi toidujääke 54 kilogrammi aastas. “Kui peale biojäätmete sorteerida olmejäätmetest välja pakendid ja vanapaber, ega siis enam palju järele jäägi,” möönis ta.

Tagasi üles