Sisukord
Uudised
Paberleht

Raievaidlus päädis kohtuga

4 min lugemist
  • Enne raie algust kirjalikku lepingut ei sõlmitud
  • Pooltel on juhtunust gardinaalselt erinev versioon
  • Kriminaalmenetlus lõpetati, ent hüvitist tuli siiski maksta
  • Ekspert soovitab tellida sõltmatu metsakorraldus, et mitte petta saada
See müürileht pole loos kirjeldatud juhtumiga seotud, ent maakonna bussipeatused kubisevad jõulistest metsaostu kuulutustest. Mõni pakub vaevatasu, et antaks üles sõber, ämm või vaenlane, kel on metsa. FOTO: Mailiis Ollino
Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Praeguseks 84aastane Uno Veismann nimetab õppetunniks, et lasi ennast kergesti ära rääkida, kuna pole õige talupidaja, vaid Tartu ülikoolis teadlasena töötanud ja veedab Varbla kandis tagastatud talus vaid suved.

„Samal ajal peab ütlema, et mees oli väga osav, tõeline müügimees. Ta tuli äkitselt minu Tartu korterisse,“ kõneles vanahärra, mis ajendil ta 2015. aasta veebruaris nõustus, et Andres Kurvits puhastab tema Kangru talu metsa kuni käevarrejämedusest võsast. “Poolteist tundi rääkis ilusat juttu metsa hooldamisest ja sai kokku lepitud võsaraiumine,” toonitas Veismann. Läks aga nii, et sama aasta augustis esitas ta politseile avalduse: maaüksusel on omaniku loata metsa raiutud, kuigi kokku oli lepitud vaid võsa mahavõtmises.

Kurvits aga väidab kindlalt, et tegi kokkulepitud töid ehk puhastas kraavikaldaid. Peale selle võttis neid puid, mis olid kraaviga piirnevatel aladel metsa alla langenud. “Kraavi peal on igasuguseid puid,” põhjendas ta võsast jämedama materjali mahavõtmist. Veismannini jõudnud ta naabri kaudu, kuna tegi tolle metsa korda ja nägi, et Kangru maade kraavidki vajavad korrastamist, et kõrvalkinnistu ei uputaks.

16.11.2018 20.11.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto