/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2018/12/20/11668554t1h6d5f.jpg)
Päästeamet lõi jääkaardi, et senisest paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel.
Pärnu menukamate siseveekogude jää paksust jälgige kaardirakendusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseveekogudel mõõdetakse jääd iga päev hiljemalt kell 12 ja andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse, kus on võimalik vaadata eri veekogude jää paksust.
Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus ulatub vähemalt kümne sentimeetrini.
„Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, jõed ja lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti mõõdame jääd neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ja on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitas Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets ja lisas, et kaart täieneb pidevalt.
„Kuna käes on pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem looduses ja veekogudele tekkinud jääl uisutamas, suusatamas või kalastamas. Enne jääle minekut peab aga kindlasti veenduma, et see on küllalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütles Saaremets. Ta rõhutas, et kaart annab infot ja igaüks vastutab oma käitumise eest ise.
Läbi jää vajunud inimesel tuleb arvestada, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu kümme minutit, laps kaotab nii madala temperatuuriga vees teadvuse veel varem.
Päästeamet paneb lapsevanematele südamele, et kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ja veekogudele omapäi ei läheks.
Jääle minejal olgu kaasas ohutusvahendid, isegi siis, kui jää paksus on lubatud kümme sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem jää.
Kuidas jääl käituda?
Kui jääl ilmnevad ohumärgid – pragisemine või vajumine –, tuleb viivitamata keharaskus laiali jagada ja lahkuda. Selleks heitke kohe käpukile ja minge kiiresti tuldud teed pidi tagasi.
• Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtute läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal ajage käed laiali ja kallutage ennast tahapoole. Nii takistate enda üleni vee alla vajumist.
• Mida rutem jääaugust välja saate, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust väljapääsemisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinnake ennast sinnapoole, kust tulite.
• Välja pääsenuna rullige end või roomake jääaugust eemale. Kaugemal võite püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja soojadesse oludesse.
Andmed: päästeamet