Pildid: jõest päästetud metsakutsu magab nüüdsest juba rahulikult oma samblavoodis

Keskkonnaagentuuri spetsialisti sõnutsi oli noor isahunt heas seisus ja peaks ise hakkama saama küll. Foto: Marko Kübarsepp

Neljapäevase päeva superstaar, Sindi paisu juurest jõest päästetud noor isahunt sai sama päeva õhtu hakul tagasi sinna, kus ta ennast kõige paremini tunneb – metsa.

Kui kella 18 ajal suurulukiuurija Marko Kübarsepale helistasin ja küsisin, kuidas soega lood on, vastas ta rahulolevalt: “Hunt on metsas juba, jookseb omal jalal.”

Terveksi loomakliinikus, kuhu ta pärast jäisest jõest päästmist viidi, vaatas Kübarsepp isendi üle. Pärast kerget taastumist paigaldas mees loomale raadiosaatja, mis võimaldab tema asukohal silma peal hoida. Susi kaalus 32,5 kilogrammi, mis tema vanuse kohta on normaalne kehakaal. Kübarsepa hinnagul oli tegemist alla aastase noorhundiga. Pärast narkoosist ärkamist kella 17.30 paiku lasti ta metsaradadele.

Hetk enne vabastamist. Foto: Marko Kübarsepp

Metsakutsu pidas Kübarsepa sõnutsi tänastele sündmustele hästi vastu. Vabaks päästmisel ega temaga toimetamisel ei osutanud ta vastupanu, vaid oli koostööaldis. See kõik ongi meie rahvusloomale omane, tegemist on targa loomaga.

Kuna narkoosist toibumine võtab aega, oli loom vabadusse lastes Kübarsepa kirjelduse kohaselt alles küllaltki uimane ja lidumise asemel tuigerdas metsa poole. “Nii see üldiselt käib, eks ta otsib endale nüüd mingisuguse koha ja magab ennast selgeks,” lausus Kübarsepp.

Susi lasti vabaks täna kella 17.30 ajal. Foto: Marko Kübarsepp

Kauemaks ei oleks saanud Kübarsepa kinnitusel teda kliinikusse jätta, toibumine pidavat toimuma just metsas, koduses keskkonnas. “Kliinikus on nii palju lõhnu. Talle on see võõras keskkond ja kogu toimuv šokk,” märkis ta.

Suur meediakära hundi ümber Kübarsepale ei meeldi. Niisugused protseduurid metsloomadega on tema sõnutsi sellised, mida tehakse nii väikse seltskonnaga kui võimalik. Seda selleks, et looma võimalikult vähe traumeerida ja tema elu mitte ohtu seada. “Mina pean kogu selle kära sees suutma kalkuleerida asju, mis võivad minna maksma selle looma elu,” lisas ta.