Kultuuri- ja sporditöötajate palk seotakse pärnakate keskmise sissetulekuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku siduda linna kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palga alammäär pärnakate keskmise sissetulekuga, volikogu arutab eedet 21. märtsi istungil.

Eelnõu järgi hakkaks Pärnu linnagalerii, Pärnu keskraamatukogu, Tõstamaa rahvamaja, Audru kultuuri- ja spordikeskuse, Seljametsa rahvamaja, Paikuse spordikeskuse ja Pärnu linnaorkestri töötajate palga alammäär sõltuma tuludeklaratsioonide põhjal arvestatud Pärnu linna maksumaksjate üle-eelmise aasta keskmisest sissetulekust, mida nimetatakse baasmääraks. Sama põhimõtet kasutatakse Pärnu haridus- ja hoolekandeasutuste töötajate alampalga arvestamisel.

2017. aastal oli pärnakate keskmine sissetulek 1020 eurot. Palgajuhendi projekti kohaselt korrutatakse kultuuri- ja spordiasutuste juhtide põhipalk baasmäära koefitsiendiga 1,2. See teeb juhtide tänavuseks põhipalgaks 1224 eurot.

Osa Pärnu keskraamatukogu töötajaid täidab maakonnaraamatukogu töötajate ülesandeid. Nende töötasu alammäär sõltub kultuuriministeeriumi ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni vahel kokku lepitud üleriigilisest kultuuritöötajate palga alammäärast, mis praegu on 1300 eurot. Määrust on kavas rakendada selle aasta 1. jaanuarist.

Kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palga alammäärad:

  • Pärnu keskraamatukogu kui linnaraamatukogu kõrgharitud raamatukoguhoidjate töötasu alammäär on 98 protsenti baasmäärast (999,6 eurot).
  • ​Kultuuri- ja spordiasutuste kõrgharitud muu kultuuri- ja sporditööga seotud spetsialisti alammäär on 80 protsenti baasmäärast (816 eurot).
  • Linnaorkestri kõrgharitud loominguliste töötajate töötasu alammäärad on järgmised: produtsent 100 protsenti (1020 eurot), kontsertmeister 75 protsenti (765 eurot), orkestrant-kontsertmeister 65 protsenti (663 eurot), orkestrant-solist 62 protsenti (632,40 eurot) ja orkestrant 60 protsenti (612 eurot). Kõrghariduseta töötaja palga alammäär võib olla kuni 15 protsenti madalam.
  • Kultuuri- ja spordiasutuste muude töötajate töötasu alammäär on kõrgharitud spetsialistidel 75 protsenti (765 eurot), kõrghariduseta spetsialistidel 65 protsenti (663 eurot), keskastmespetsialistidel, keskharitud spetsialistidel, kantseleitöötajatel, teenindustöötajatel ja oskustöölistel 55 protsenti (561 eurot) ning abipersonalil valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (540 eurot).

Asutuse juhil on õigus määrata lisatööülesannete täitmise eest kuni 50 protsenti lisatasu ja ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest kuni 50 protsenti asendatava või asendaja töötasust. Samuti võib ta määrata ühekordseid toetusi, preemiaid ja tulemustasusid.

Tagasi üles