Kihnlasi tabas maailma suurimal turismimessil erakordne tähelepanu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kihnlased pälvisid maailma suurimal turismimessil Saksamaal erakordselt palju tähelepanu.
Kihnlased pälvisid maailma suurimal turismimessil Saksamaal erakordselt palju tähelepanu. Foto: Erakogu

Kihnu seitsmeliikmeline esindus osales möödunud nädalal Saksamaal turismimessil ITB Berliin, kus saarerahva ja nende kultuuri vastu tunti elavat huvi.

„Osalesime maailma suurimal turismimessil, kus tutvustasime oma kultuuri: Kihnu mootorrattal laulmine, pillimäng, tants, külalaul ja käsitöö,” rääkis SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas. „Messikülastajad said Kihnu rahvariietes teha mootorrattal pilte ja huvilisi oli palju. Arvan isegi, et olime selle messi silmatorkavaim eksponent Soome metsa kõrval.”

Eesti 60ruutmeetrisele ühisstendile oli paigutatud foto­atraktsioonina külgkorviga mootor­ratas, sest levinud teadmise järgi sõidavad Kihnu naised kördi lehvides saarel nendega. „EASi (ettevõtluse arendamise sihtasutus) vahendusel võivad kihnlased ennast võõrsilgi koduselt tunda, kuigi neile traditsiooniline sõiduriist ei pärine Liivi lahe suurimalt saarelt, vaid selle laenas EAS ühelt Tallinna elanikult,” selgitas Mätas.

Mätase jutu järgi oli üks huvi põhjusi paar nädalat enne messi Arte telekanalis jooksnud Kihnu filmil ja nii tuli Eesti väljapanekut uudistama väga palju inimesi. „Kihnu kultuur tekitas suurt ja siirast huvi Eesti vastu,” märkis ta.

„Nüüd ei jää muud üle kui oodata selle turunduse mõju ära,” tõdes Mätas. „Kuid muidugi peame tegema kõik endast oleneva oma kultuuri hoidmiseks, et külastaja ei pettuks, kui mootorrattaid teedel ei näe või Kihnu kördis naisi ei kohta.”

Mätase arvates tuleks kas või seepärast kiiresti ellu viia Kihnu mootorrattamuuseumi projekt. „Kogu selle jandi taga on ju ikkagi suur soov, et Kihnu kultuur püsima jääks, kahjuks on selleks meile teadaolevalt vaid üks abinõu – turism,” rääkis ta. „See pole küll parim variant, kuid praegu pole paremat ideed kellelgi tulnud.”

Tagasi üles