Leinapargis süüdati küünlad märtsiküüditamise 70. aastapäeva puhul

Märtsiküüditamise mälestustseremoonial Pärnu Leinapargis läitsid 70 mälestusküünalt küüditamisohvrid ja Pärnumaa represseeritute ühingu Memento liikmed. Auvalves seisid Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad.

Ürituse juhatas sisse Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa, kes juhtis tähelepanu sellele, et teel Leinaparki suutis ta kokku lugeda viis lehvivat riigilippu. “Hämmastav on see, kuidas inimene suudab inimeseks jääda ka rasketes oludes. Mõnigi elulugu on selline, et sooviks teha sügava kummarduse sellise inimese ees,” tõdes Taremaa. Tema sõnutsi on oluline jagada neid küüditamise mälestusi, sest seda kindlam on see, et tee Leinapargi mälestuskivi juurde ei rohtu.

Küünlad ja pärjad küüditamises kannatanute mälestuskivi jalamile asetasid linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Linnapea ütles oma kõnes, et neist asjust tuleb rääkida. “Täna on siin valdavalt vanemaealised inimesed, seda enam peab rääkima sellest, mis juhtus, et ka noored mäletaks ja teaks, kui alatult võib meie vaenlane käituda,” märkis ta.

Kohalviibinuid pani muretsema see, et ei teata, kus asub Leinapark. Plaanis on koostöös kujur Rait Pärjaga teha sinna suurem skulptuur, mis aitaks inimestel seda kohta leida. “Need inimesed vääriksid midagi suuremat, et see oleks maanteelt nähtav,” selgitas Pärg.

Pärnumaa Memento esindaja Kirsti Portnovi arvates päästsid eestlasi Siberis oldud ajal jonnakus, tarkus ja töökus. “Paljudes kohtades tulid eestlased väga huvitavatele mõtetele ja said majandites mõnes kohas juhtivatele kohtadele,” tõi ta näite eestlaste tarkusest.

Lauluselts Mõnusalt tõi vaheldust meenutuste päeva kunagise raudteejaama asukohas, kuhu on rajatud Leinapark.