/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/12/07/866524t1h6bc6.jpg)
Langermale kogunes eile hommikul nimekas seltskond, kelle hulgas olid Pärnu maavanem Andres Metsoja ja piimatööstur Oliver Kruuda, saamaks osa OÜ Halinga ehitatavale Piimajõe suurfarmile nurgakivi panekust.
Langermal toetab nurgakivi suurlauta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuulevarju hoidjate silme all asetas OÜ Halinga juhataja Raul Peetson 2000pealisele lüpsikarjale kerkiva lauda nurgakivi kapslisse farmi projekti, töötajate nimekirja 94 nimega, osaühingu logo ja tegevuse ülevaate, eilse Pärnu Postimehe ja euromünte. Esimesena haarasid lüpsikoja katuse all betoonikellu osaühingu loomakasvatusjuht Karin Feldmann ja raamatupidaja Merike Annusver.
Meisterlikult lähenesid pidulikule tähtsale tööle ehitaja OÜ Nordecon Betooni objektijuht Mihkel Noor ja põllumajandusosakonna juhataja Margus Väärsi. Nende selja taga käis 6,4 miljoni eurosel objektil töö täie hooga, sest esimesed loomad peavad plaanide kohaselt saama lauta paigutatud paari kuu pärast.
“Lauda mahtu arvestades on see Baltimaade suurim ja teil ambitsiooni puudust ei olnud,” märkis ehituslaenu andnud SEBi nimel kõneldes äriklientide osakonna juhataja Jaanus Kaik, saates pilgu üle 300 meetri pikkuse lüpsikoja ja nurgakiviliste.
“Selline ehitus on toonud elevust valda, kauplus, toitlustajad ja majutajad on rahul, sest ehitajad käivad siin ostmas, söömas,” rääkis Halinga vallavanem Ülle Vapper huumorivarjundiga. Ja kinkis osaühingu juhatajale ja vallavolikogu esimehele Raul Peetsonile vihmavarju nagu sümboolse katuse, mille all valla suurima tööandjaga kohalikku elu edendades ühist vankrit vedada.
Kapsli betoonimise järel vaatasid sündmusel osalenud oma silmaga üle veel pooleli rajatise, vabapidamisega külmlauda osa ja enneolematult suure tulevase lüpsiplatsi, kus korraga mahub piima andma 60 lehma.
“Üleminekul uuele tootmiskorraldusele vajame palju tööjõudu, see farm on ju nagu vabrik, tööstus. Seadmed on teistlaadi ning töö iseloom muutub,” selgitas Peetson.
“Niisuguse suurusega farmis tootmise kohta pole meil näidet Euroopast võtta, aga põllumajandust ootavad reformid: väikesed kaovad, tekivad ja jäävad suurtootjad,” täiendas osaühingu juhataja juttu loomakasvatusjuht.
OÜ Halinga 1700pealise piimakarja keskmine aastatoodang on 8000 kilo lehma kohta. Toorme ostab AS Tere ja maksab selle piima eest lepingukohaselt Euroopa Liidu keskmisega võrdset hinda.