Jõkke lupsas nii Daugava kui Pärnu lõhet

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Kohale toodi kalad tsisternides kolme autoga. Lõhed lasid vette kalakasvanduse töötajad ja Lääne-Virumaalt kaasa sõitnud vabatahtlikud.
Kohale toodi kalad tsisternides kolme autoga. Lõhed lasid vette kalakasvanduse töötajad ja Lääne-Virumaalt kaasa sõitnud vabatahtlikud. Foto: Karoliine Aus

Ennelõunal Lääne-Virumaal RMK Põlula kalakasvanduse bassei­nidest autode järel ­veetavatesse termos­tsisternidesse kolitud noorlõhed jõudsid Pärnu jõe äärde õhtu eel, kus nad ­lasti koos koduse veega läbi jämeda lohvi loodusesse.

Töövõit: ligikaudu 14 000 väikest kala ujus kohe kaldaäärsest madalast veest sügavamale. Ja mitte ükski neist, kõht ülespidi!

Veekogu kaladega asustamisel kehtivad reeglid, millest Põlula kasvanduse töötajad kinni peavad: vee temperatuur jões ei tohi palju erineda basseinide omast, kust kalu tuuakse, ja asustamiseks valitakse õhtu, mil kajakad on end täis söönud ega kogune parve uusi jõeasukaid ründama.

On kolmaski reegel: kaldast, kust kalu vette lastakse, ei anta avalikult teada.

“Poolteiseaastaste lõhedega pole asi nii hull, aga elu on näidanud, et kui lasta vette kaheaastasi lõhesid, kes ­juba väikese heeringa pikkused, on röövkalamehed kohe platsis, kui täpsest asustamiskohast haisu ninna saavad,” rääkis Põlula kalakasvanduse nõunik Ene Saadre.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles