Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2019/05/21/12186846t1h48f2.jpg)
Kui Eesti majanduselu ei taba kataklüsmid, lisandub Pärnu linna kassasse järgmise aasta riigieelrvest ligemale 3,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu.
Juhul kui Eesti linnade ja valdade liidu esindajate ettepanekud leiavad riigieelarve koostamisel kajastamist, peaks suurenema tulumaksult kohalikele omavalitsustele laekuv osa 11,93 protsendilt 11,96ni. Pärnu puhul tähendaks see, et kui tänavu laekub tulumaksu eeldatavasti 38,4 miljonit eurot, siis järgmisel aastal kasvab see summa ligemale kolme miljoni euro võrra: 41,5 miljonini.
Tasandusfondi suurendamine tooks Pärnu eelarvesse 312 000 lisaeurot.
Kui riigieelarves arvestatakse linnade ja valdade taotlusi teede suhtes, suureneks teede raha Pärnu eelarves seniselt 1,06 miljonilt 1,58 miljoni euroni.
Pärnu abilinnapea Siim Suursilla hinnangul teeb jätkuvalt enim muret teede rahastus. “Näiteks: asfaltteede remontimisele kulutab linn sellel aastal pea miljon eurot, mille eest parandatakse ligemale 40 000 ruutmeetrit teid. Sellises tempos kujuneb remondi intervalliks 25–30 aastat. Riigieelarvest tulev raha katab napilt hädapärase remondi, aga teede igapäevane hooldus ehk harjamine, lumekoristus, libeduse tõrje, märgistamine, ülekäigurajad, valgustamine, sildade remont ja uute teede ehitamine jääb teha kõik linna oma eelarvest,” selgitas Suursild.
Linnade ja valdade liidu esindajatega kohtunud ja nendega nii järgmise aasta riigieelarve kui nelja lähiaasta eelarvestrateegia üle aru pidanud riigihalduse ministri Jaak Aabi väitel on omavalitsused riigile väga tähtis partner, sest nende tööst sõltub piirkondlik heaolu ja elukvaliteet.
„Et linnadel ja valdadel piisaks võimekust täita neile usaldatud vastutusrikkaid ülesandeid, tuleb riigil vääriliselt panustada. Seetõttu on väga oluline teha riigieelarve planeerimisel omavalitsustega tõhusat koostööd,“ selgitas Aab.
Omavalitsuste tulubaas on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Aastaks 2023 prognoositakse nende tulu üle kahe korra suuremaks, kui see oli 2010. aastal. Tulumaksust aga laekub omavalitsustele 2023. aastal 367 miljonit eurot rohkem kui mullu.
Majanduskriisi ajal vähendatud omavalitsuste tulubaas on eelmise valitsuse otsusega suures osas taastatud. Nimelt kasvatas eelmine valitsus seda baasi 185 miljoni euro võrra nelja aasta kohta. Jätkuvalt on probleeme teedehoiuga, mille rahasummat pole veel varasemale tasemele tagasi tõstetud.
„Võimaldamaks oma elanikele parimaid avalikke teenuseid, on eelarveläbirääkimiste tulemusena kokku lepitavad rahalised eraldised riigieelarvest omavalitsustele väga tähtsad,“ ütles linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Tiit Terik. „Riigieelarve läbirääkimistel saab suunata tähelepanu kohalike omavalitsuste suurematele murekohtadele ja koostöös keskvalitsuse esindajatega leida neile lahendusi.”
Aabi sõnade kohaselt ei langetanud kohtumisel otsuseid. “Konkreetsetest kokkulepetest saame rääkida pärast seda, kui valitsus on kinnitanud riigi eelarvestrateegia,“ tõdes minister.
Kohalike omavalitsuste, nende üleriigilise liidu ja valitsuse esindajad peavad iga aasta läbirääkimisi eesmärgiga leppida kokku omavalitsuste rahastamises.
Aabi juhitavasse valitsuskomisjoni kuuluvad haridus- ja teadus-, keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, kultuuri- ja rahandusministeeriumi esindajad.
