Pärnu lahe rannikumerre paigaldati 1140 koha tehiskoelmut

Viimaste aastate kohasaagid jäävad 70 ja 150 tonni vahele, mis on kõvasti kehvemad kui hiilgeajal 1960–1970ndatel.

FOTO: Urmas Luik

Kohade arvukuse suurendamiseks ja olemasoleva asurkonna seisundi parandamiseks paigaldasid mereinstituudi töötajad keskkonnaameti tellimusel sel kevadel Pärnu lahte 1140 koha tehiskoelmut.

Pärnu lahe kohavaru on keskkonnaameti teatel olnud madalseisus juba 2000ndate algusest ja selle parandamiseks on paarkümmend aastat paigaldatud tehiskoelmuid ning viimastel aastatel on karmistatud püügi regulatsioone: sätestatud on keeluajad ja koha alammõõtu on tõstetud.

“Pärnu laht on ajalooliselt olulisim koha kudeala kogu Eesti rannikumeres,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Looduslikud alad lahes on aga suurel määral kudemiseks sobimatud, sest puudub kohale kudesubstraadina sobiv põhjataimestik. Liikuvatele põhjasetetele koetud mari võib setete alla mattuda ja hukkuda. Sellises olukorras on looduslikku taastootmist võimalik soodustada tehiskoelmutega. Sealne kvaliteetsem kudesubstraat tagab koetud marja suurema ellujäämise ja marjast kooruvate vastsete hulga, tõstes seeläbi koha arvukust.”

Mullu paigaldati Pärnu lahte 660 ja tänavu 1140 tehiskoelmut, mida hoitakse vees maist juuni lõpuni. Keskmiselt 50–100 koelmuga jadad paiknevad mõlemal pool Pärnu jõge kaldalähedases vees.

Koelmuid seiratakse regulaarselt, et hinnata, kuidas koha neid kasutab. Selle kala sigimiseks soodsatel aastatel ja kudekarja normaalse suuruse korral võib mõnel aastal olla asustatud kuni 90 protsenti kunstkoelmutest. Seni on olnud kunstkoelmutel arenev mari kõrge ellujäämisega, normaalselt areneb üle 90 protsendi loodetest.

Vaadake videost, kuidas koha isakala valvab, et teised kalad marja ära ei sööks.

“Sukeldumistel väljaspool koelmujadade piirkonda pole kahjuks leitud kohamarja ega pesa valvavaid isaskohasid. Seetõttu on kunstkoelmud väga vajalikud koha edukaks sigimiseks ja asurkonna taastumiseks. Röövkalana on kohal oluline roll kogu rannikumere ökosüsteemis, kontrollides eeskätt just planktonist ja põhjaloomadest toituvate kalade arvukust. Ka võõrliigina Pärnu lahe vallutanud ümarmudil võiks koha toidusedelisse kuuluda. Samuti avarduvad kohavaru taastumisel kalapüügivõimalused nii kutselistele kaluritele kui ka harrastuspüüdjatele,” lausus Rakko.

Viimaste aastate kohasaagid jäävad 70 ja 150 tonni vahele, mis on kõvasti kehvem kui hiilgeajal 1960–1970ndatel. Teadlaste hinnangul võiks kohavaru taastumisel ulatuda aastased saagid 340 tonnini.

Koha tehiskoelmute paigaldamise hind on 64 800 eurot ja rahastus tuleb Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014.–2020. aasta rahast.

Tagasi üles