Töö laste parema vaimse tervise nimel takerdub raha taha

Pärnu haigla sotsiaalraviteenistuse juhataja Olga Sumbajeva sõnul võimaldab omavalitsuste liidu finantseering keskuses lahendada ka perede psühhosotsiaalseid probleeme. Foto: Urmas Luik

Seda, et psühholoogilist-psühhiaatrilist tuge vajavaid lapsi on järjest enam, kinnitavad nii vaimse tervise keskuse (VTK), Innove Rajaleidja, õppenõustamiskeskuse kui ka linnavalitsuse haridusosakonna töötajad. Vajadus selle teenuse järele on suurem, kui jõutakse pakkuda – põhjuseks raha ja spetsialistide nappus.

Oleme praeguseks jõudnud sinnamaale, et lastega tegelejad oskavad vaimse tervisega seonduvaid probleeme küll ära tunda ja märgata, kuid Pärnu linnavalitsuse kaasava hariduse spetsialisti Terje Jürivete sõnul takerdume nüüd selle taha, et on liiga vähe teraapiaid ja meetmeid, mis aitaksid probleemi kõrvaldada või leevendada.

​Pärnus toetab last ja tema peret vaimse tervisega seotud muredes lisaks psühholoogide ja psühhiaatrite erakabinettidele osalt riigi ja osalt Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) rahastusel toimiv laste ja noorte vaimse tervise keskus. Ooteaeg on seal omajagu pikk: näiteks psühhoteraapiasse pääsemist tuleb oodata umbes kolm, lastepsühhiaatri juurde saamist kaks kuud.

Pikad järjekorrad olevat Pärnu haigla sotsiaalraviteenistuse juhi Olga Sumbajeva sõnul tingitud ebapiisavast rahastusest. Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku koosseisus tegutseva VTK roll on laste vaimse tervise osas suuresti ennetav: pakkuda ja koordineerida esmast nõustamist ning toetavaid teraapiaid. See tegevus ei liigitu tervishoiuteenuseks ega saa seetõttu loota haigekassa rahastusele.