Murelikud loodusesõbrad kohtuvad Ullaste puisniidul

Silvia Lotman usub, et eurotoetuste toel saame puisniite taastada ja hooldada, kuid rahaga ei säilita me kultuuri ega loodustunnestust. 

FOTO: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Puisniidud on tugevalt seotud meie esivanemate kultuuri ja maailmatunnetusega. Ent hakkame seda sidet kaotama. Ajaloolistest puisniitudest on säilinud vaid tuhandik. Nii tõdes Eestimaa looduse fondi (ELF) looduskaitseekspert ja Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) pealik Silvia Lotman, kes koos teiste aktiivsete loodusesõpradega kohtub homme Ullaste puisniidul, mõtisklemaks Eesti maastike sümboolse osa murede ja rõõmude üle.

“Muidugi on võimalik eurotoetuste toel taastada ja hooldada alles jäänud puisniite, kuid nendega ei säilita me kultuuri ja loodustunnetust. Seda saame teha ainult ise,” usub Lotman. Murelikud loodusesõbrad – niitude hooldajad, keskkonnaametnikud, kulturnikud ja niisama aktiivsed inimesed – korraldavad sestap aeg-ajalt ümarlaudu ja kontserte, jagamaks teineteisega rõõme ja leidmaks murekohti.

Lotmani sõnutsi leidub Eestis palju inimesi, kes kas teadlastena uurivad või talunikena hooldavad puisniite. Samuti ametnikke, kes annavad toetusi ja kontrollivad hoolduse kvaliteeti. “Kipume aga igaüks oma mätta otsast asja vaatama ja vähe on aega, et jagada seda, kuhu liigume ja miks,” tõdes ELFi ekspert.

Nii soovitakse kabinettidest kaugel vabas õhkkonnas rääkida sellest, kuidas tuua puisniitude võlu ühiskonnas taas esile. “Mulle on puisniidud olnud nendega kohtumisest saadik hingelähedased. Nad näitavad midagi meie esivanemate suurest nutikusest ja looduse tundmisest: nad oskasid saada heina ja loomasööta, küttepuid ja seeni-marju samast kohast. Meie esivanemategi hiied võisid sellised välja näha: suurte põlispuudega õierohked aasad,” selgitas Lotman.

Samuti kõneldakse kohtudes viisidest, kuidas puisniitude hooldajate muresid (näiteks majanduslik kestlikkus) lahendada. Salevere loovkojas arutavad asjatundjad, milline on hooldajate argipäev ja nende töö murekohad.

Oma kogemusest räägib Peeter Hermik, Ullaste puisniidu hooldaja, kes selle 20 aastat tagasi talgulistega ise taastas ja tänini selle eest hoolt kannab. Paar aastat tagasi tunnustas keskkonnaminister Hermikut tema järjepideva tegevuse eest puisniitude kaitsmisel. Lugusid jagavad ka külalised Rapla- ja Saaremaalt, samuti maaülikoolist ja keskkonnaametist. “Loodan, et meie kokkusaamisest sünnib mõni nutikas idee, kuidas niitu kergemini hooldada,” mõtles Lotman homsele.

Tõsisemale vestlusele järgneb Tõnu Timmi kontsert, kus kogutakse annetusi, millega soovitakse parandada hooldusmasinaid.

“Peale raha saab annetada oma aega,” märkis Lotman. “Ülehomme tulevad talgulised niidule appi heina tegema.”

Tagasi üles