Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
/nginx/o/2019/08/29/12510215t1h2a60.jpg)
Augusti keskpaigas pildistas Põhja-Pärnumaal elav Lii Aija oma kodumaja teisel korrusel ümbruskonda, mis hakkas uttu mattuma. Naine ei märganud endale tavapärasel fotosessioonil midagi eriskummalist. Hiljem telefonist pilte vaadates ei suutnud ta aga mõista, kuidas jäi kaadrisse taevas hõljuv kollane objekt.
“Need pildid näitavad huvitavaid atmosfäärioptika nähtusi, mis tekivad, kui päike paistab pilvedele teatud nurga alt. Saame nautida kauneid taevanähtusi,” kommenteeris astrofüüsik ja 38 aastat Eesti teaduste akadeemia liige olnud Jaan Einasto kirjalikult pilte Aija tuttavale, kes omal algatusel oli küsinud tuntud teadlase arvamust.
Sellele selgitusele heidab varju kaks asjaolu: esiteks oli päike juba loojunud ja teiseks pole 19 sekundit varem samas suunas tehtud pildil taevas sellel kohal pilveraasu.
