Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
Sahhalinile jõudnud, ei aimu õhus märkigi mehest, kellega kohtuma oleme tulnud: lind laulab, jõgi kulgeb ürgses rahus oma sängis ja päike paitab mõnusalt. Oleme fotograaf Eliniga sõitnud kanuumatkaks Raudna jõe äärde Soomaa matkamehe Aivar Ruukeli kutsel, et kohtuda Bernd Neugebaueriga – mehega, kes nägevat puude taga Metsa.
Meie saabumisest lõkkeplatsile on jõudnud veidi vett merre voolata, kui laekub põdrakärbestega võitlev Ruukel, värske seenesaak käe otsas, vabandades, et metsaguru jõuab viivitusega.
Mis seal’s ikka, uurin ooteaega täites, miks meie kogunemispunkt nii veidrat nime kannab. Ruukel viitab paari autot mahutavale parklale, kus võõrliigina vohab Sahhalini pargitatar ehk kirburohi. Vaatame kutsumata külalise üle: lehed on miniputukanimelisel suured nagu täismehe käelabad, kasvu kaks korda üle Ruukeli pea ja vars meenutab bambust. Kuidas taim Soomaale sattus? Sellest ajalugu vaikib. “Õnneks pole taim oma siinsest kasvualast kaugemale levinud,” rõõmustab Ruukel.
