Uuemetsa elanikud kisuvad jõeäärse maa pärast

Pärast seda, kui Karukella tänavas elav Erissaar piiras autodega pääsu jõeni väravaga, hoiab tänava omanik Rapp seal protestiks oma asju. Foto: Ants Liigus

Vähemasti ühes asjas on sama meelt nii Sauga vallavanem kui võitlusse asunud Uuemetsa elanikud: kui vallal olnuks omal ajal tarkust rohkem, saanuks praeguse konflikti ehk ära hoida.

Läinud neljapäeval olid Sauga vallamajja kogunenud vastasleerid.

“Miks me käime ja raiskame oma aega?”, “Kas siin ei toimu lollimängimine inimestega?”, “Kus siin on avalik rand? See on väljapressimine!”, “Meid kõiki peteti” – need olid emotsionaalsemad väljendid, mis vallamajas sel õhtul kõlasid.

Vastamisi on Sauga vallas elavad tuntud ettevõtjad-juhid. Kõik on kanged tegelased ja keegi ei taha järele anda.

Ühel pool on YIT Ehituse juhtfiguure Toomas Rapp, kunagi Vändras Wendre tegevjuht ja väikeomanik olnud, nüüd kinnisvara arendav Tõnu Laks, Rautakesko üks juhte Raul Kadaru ja YITiga seotud Alar Saarik.

Vastasleeri moodustavad vaidlusaluse Ranna kinnistu omanikud: Arco Varas töötav Eda Erissaar, Strandi omanik Egon Elstein, ettevõtjad Margo Aasa ja Taavi Raidmets. Perekonnad Erissaar, Elstein ja Aasa elavad peaaegu Pärnu jõe kaldal, nende eramukinnistute ja jõe vahele jääb 50 meetri laiune maariba – Uuemetsa Ranna kinnistu, mille ümber kogu vaidlus käib.

Olukorrale lisab vürtsi see, et Elstein kuulub Sauga vallavolikokku, on eelarve- ja arengukomisjoni aseesimees ning naaber Erissaarega samas valimisliidus, mis valimistel Sauga vallas puhta töö tegi.

Habemega lugu

Liivi tee vastas, teisel pool Pärnu jõge asub Pärnu linnapiiri lähedal Tammistes poolesaja majapidamisega Uuemetsa uuselamurajoon.

Juba pikemat aega on seal tuure kogunud kähmlus jõeäärse maa pärast, mis osa elanike arvates peaks olema avalikult kasutatav puhkeala pääsuga tänavaotstest jõe äärde, kus asub kohalike kasutatav liivaribaga ujumiskoht.

Kui need inimesed omale elamukrundi Uuemetsa arendajalt aastaid tagasi ostsid, sisaldanud ostu-müügileping muu hulgas õigust kasutada jõeäärset ala supelranna ja haljasalana. Peale liivase supluskoha pidi samasse jõe äärde tulema lauter.

Arendaja müügimaterjalides oli ala näidatud üheselt kogu elurajooni kasutuses avalikke funktsioone täitva maana.

Vallaametnike selgitusel ei täitnud kunagine arendaja oma lubadusi lõpuni ja tegi rahaks kõik, mis vähegi andis. Kavandatud paadisadama kohal asuvad nüüd elamud.

Lautrit ei tulnud, kuid ujumiskoht on kogu aeg eksisteerinud, elanike väitel on jõeäärset maad avalikult kasutatud alates elurajooni rajamisest, kümmekond aastat. Kuid võimalus kasutada kogu haljasalaks mõeldud ala on hakanud hääbuma pärast seda, kui algul üldkasutatavaks maaks mõeldud jõeäärse Ranna kinnistu ostsid pankrotipesast ära alale kõige lähemale jäävate eramute omanikud.

„Alates 2009. aasta kevadest on aegamööda ja Sauga vallavalitsuse kindlal toetusel avalik maa muutumas Erissaare, Elsteini ja Aasa perekonna tagaaiaks, seda vaatamata elanike korduvatele pöördumistele valla poole, milles on palutud tagada maa jätkuv avalik kasutus,“ väidab üks rahulolematutest elanikest Raul Kadaru Kasteheina tänavalt.

„Esmalt tekkisid praeguse Ranna kinnistu alale ja selle kõrvale kavandatud lautri asemele eramukinnistu ja Piibelehe tänava eramud. Tagantjärele on selgunud, et vastava muunduse nimi oli detailplaneeringu muudatus, mis eeldab avalikustamist, kuid mille menetluse kohta kohalikel elanikel igasugused andmed puuduvad. Seejärel toimus Uuemetsa Ranna kinnistu omandamine selle ääres eramukinnistuid omanud isikute poolt,“ märgib Kadaru.

Õiguslikuks probleemiks on siin hiljem saanud asjaolu, et vald ei lahendanud õigeks ajaks maa omandiküsimust.

Sellise funktsiooni puhul pidanuks vald ise Ranna kinnistu omandama või nõudma vajalike servituutide seadmist. Kui maa on eraomandis, saab omanik määrata, kes, kas ja kuidas tema maad kasutab.

Praegugi pole tegu alaga, mille kogu ulatuses saaksid ülejäänud elanikud vabalt jalutada, sest suurem osa jõeäärsest kinnistust meenutab selle omandanud inimeste laiendatud koduõue. Neist keskmisel, Elsteinide omal, on kõrge aedki ümber. Sellenädalase veetasemega ei olnud võimalik kallasrada pidi sellest aiast mööda pääseda, kuid kuivema ajaga saavat sealt siiski läbi.

Alanud on „erastamise“ viimane vaatus: rannaala tükeldamine ja liitmine eramukinnistutega.

2009. aasta detsembrist on Sauga vallavalitsus tühistanud üksteise järel mitu detailplaneeringu algatamist ja seejärel algatanud uued detailplaneeringud, et leida kompromiss Ranna kinnistu omanike ja randapääsust huvitatud elanike vahel.

Ranna kinnistu omanikud Erissaar, Elstein, Aasa ja Raidmets soovivad muuta algul üldmaaks mõeldud ala sihtotstarbe elamumaaks, jagada kinnistu osadeks, liita need osad oma elamualuste kinnistutega ja saada ka ehitusõigust juurde, et rajada omale paadikuurid Pärnu jõe ehituskeelualal.

Läbipääs sõltub omanike tahtest

Nüüd võitleb osa Uuemetsa elanikke selle eest, et vähemasti läbipääs kahelt tänavalt - Karukella ja Kasteheina otstest oleks jõe äärde vaidlusalusesse kohta kallasrajale tagatud.

Protestivad elanikud on pakkunud välja kompromissi ja on nõus leppima sellega, kui jõe ääres jääb avalikuks kasutamiseks Ranna kinnistust pool ehk 25 meetrit algul haljasalaks ette nähtud 50meetrisest ribast. Teist 25meetrist riba saaksid omanikud kasutada oma tarbeks.

Seaduse järgi peab seal olema tagatud vähemalt kümnemeetrine kallasrada. Seega käib vaidlus 15 meetri laiuse riba üle. Kinnistuomanike arvates pole see mingi kompromiss, vaid väljapressimine. “Me oleme oma maa peal mittekeegi,” leiab Margo Aasa.

Suuliselt on jõeäärse kinnistu omanikud ülejäänud elanikele küll kinnitanud, et lubavad kohalikel käia läbi enda maa selleks ette nähtud kohas jõekaldal, kuid ilma koerteta. Vastav märkki on Kasteheina tänava otsa üles pandud. Ent elanike nõutud servituuti läbipääsu ametlikuks tagamiseks nad oma maa peale panema ei nõustu.

Omanikud on maininud erinevaid keeldumise põhjusi. Kellel on selleks hüpoteek ja servituudi seadmisega kaasnevad kulutused, kellel halvad kogemused lähikondsete koeraomanikega või põhjendus, et kui kohalike elanike kasuks servituut seada, oleks keerukas alalt eemal hoida võõraid, kaugemaid külalisi.

Elanikud seevastu kardavad, et kui uus detailplaneering sellisel kujul kehtestatakse – ilma servituutide või eraldi kinnistuta läbipääsu tarvis –, seadustataks lõplikult maaomanike voli iga tuju korral neile jõe äärde pääs kinni panna.

Vald pakub metsa

“Kas teile meeldiks, kui 60 koera jalutaks teie õues?” esitab Aasa mulle retoorilise küsimuse. Vihjates, et jäljed pole ainus, mis koertest ja nende omanikest maha jääb.

Aasa elab Kasteheina tänaval ja praegu ühisomandis Ranna kinnistu reaalosadeks jagamisel jääks kohalike supluskoht edasi tema maa peale.

Erinevalt kõrval elavaist Elsteinidest pole Aasa kusagile aedu ette pannud, sest talle meeldib nii. Aasa on kujundanud oma maja ees lõppeva Kasteheina tänava otsa taimedega nõnda, et sealt pääsevad inimesed läbi, kuid ei saa autodega jõe äärde.

Aasa hooldab kogu aiast piiramata ala: niidab muru ja supluskohas jõevees vabatahtlikult oma kulul vetikaid. Tal pole midagi selle vastu, kui kohalikud kõigile mõeldud ujumiskohas suplevad, kuid nagu näitab märkki, siis koeri, lõkkeid, telkijaid, peolärmi, prügi ega sõidukeid ta seal ala korrashoiu huvides näha ei taha. Inimestele ta takistusi ei tee.

Sellesse, et protestijad ise käed külge lööksid ja seda ala korrastaksid, nagu nood välja on pakkunud, Aasal usku ei ole.

Vallavalitsuse läinudneljapäevasel kohtumisel pakutud lahendus, et koertega jõe äärde pääsemiseks rajataks elamute kõrvalt läbi riigimetsa rada – selleks on RMK nõusolek – protestivat osa elanikest ei rahuldanud.

“Mina jään servituudisoovi ja mõlemast tänavaotsast läbipääsu juurde, mina muud varianti siin ei näe. Meile meeldib see ja teine ots,” raius Alar Saarik.

“Mulle meeldiks helikopteriplats,” iroonitses Erissaar vastu.

Konfliktide rägastikus

Erissaare iroonial on sügavamad tagamaad. Naise arvamust mööda on tema eramu poolses Karukella tänava otsas, kust lähemad elanikud nõuavad teist pääsu jõe äärde, suhted sassi ajanud konfliktid tema ja lähemate naabrite Toomas Rapi ja Tõnu Laksi vahel.

Erissaared elavad Rapi ja jõe vahel ja kui nende maja veel polnud, olnud Rapil hea koertega jõe äärde jalutama minna. Pärast maja valmimist hakkasid ümberkaudsete elanike koerad aga jõeäärsete elanike rahu segama.

Kui selgus, et jõeäärsed pered olid ostnud Ranna kinnistu, ostis Rapp ära ümberkaudsed tänavad. Kui jõeäärsed elanikud panid Rapi teadmata talle kuuluvaile tänavaile üles autoliiklust piiravad märgid, eemaldas Rapp need.

Naaber Laksiga algasid vastuolud kanalist, mille too rajas Karukella tänava otsa Ranna ja oma kinnistu piirile, et seal paate hoida. Laksi sõbrad parkisid oma autod Erissaare maale, võtsid paadi ja kadusid mitmeks päevaks. Erissaarele see ei meeldinud ja ta pani umbtänaval oma maa peale aia ette.

Ühel päeval sai Erissaarel ka Rapi peale süda täis ja ta keeras värava lukku. Sellal kui Erissaar majatagusel Ranna kinnistul aiakujundustöid tegi, parkis tänavaomanik Rapp Erissaare aia ette konteineri ja kaubiku ning ladustas sinna vanad paneelid, mis on alles siiani. Värav jäi lukku ligemale aastaks, kuni valla kauplemisel Erissaar selle uuesti lahti tegi.

Erissaare väitel on talle saadetud kiri, mis sisaldab ettepanekut tasuda tänava kasutamise eest alustuseks üle 5000 euro ja seejärel üle 100 euro aastas. Kirjas elanikele vihjab Rapp, et Ranna kinnistu omanikud saaksid tänavaid tasuta edasi kasutada, kui nood oleksid valmis minema kompromissile.

Sassis suhetega on kaasnenud naabritevahelised kohtuskäigud, valla ja keskkonnainspektsiooni kutsumised ja ettekirjutused. Laksil on tulnud kanali rajamisel ilmnenud puudujääke Erissaarele korvata, naabrite tähelepanu pööramise peale peatati omakorda Erissaare paadikuuri ehitus, kuna kehtiv detailplaneering seda Ranna kinnistul ette ei näe. Küll on oma paadikuuri jõudnud juba varem valmis ehitada Erissaare naaber Elstein.

Paadikuuride nime all hoonete rajamine omanike poolt Ranna kinnistule on lähemates elanikes põhjustanud samuti pahameelt. Kadaru ja Rapi väitel meenutab Elsteinide paadikuur pigem veetorustiku ja köögiga suvemaja ning Erissaartelgi olnud kavas ehitada paadikuuri nime all saun, mida ehituskeeluvööndisse pole lubatud ehitada.

Uue, tänavu mais algatatud detailplaneeringu kehtestamisel seadustataks Ranna kinnistul tagantjärele paadikuuride ehitamisegi võimalus.

Probleemid paatidega

See viimane, pärast mitme eelmise planeeringu algatuse tühistamist vaidlusalusele jõeäärsele maale algatatud planeering, mida finantseerib huvitatud pool ehk Ranna kinnistu omanikud, ei näe enam ette autode ümberpööramise kohta Rapile kuuluva Karukella tänava lõpus Pärnu jõe ja Laksi kanali ääres Ranna kinnistu Erissaarele kuuluvas otsas.

Just sinna vaidlusaluse kinnistu nurka, kuhu Erissaar värava tegi, lootsid Laks ja ühtaegu oma ettevõtet Tregeron ning rahulolematuid Uuemetsa elanikke esindav Rapp rajada autode ümberpööramise, parkimise ja ligipääsu koha plaanitud paadisadamani.

Veekanali ja parkla ehk väikesadama kavandamise Erissaare elamu lähikonda Karukella tänava äärde on vald algatanud sellest huvitatud Laksi ja Rapi avalduse alusel.

Sauga vallavanem Priit Ruut märkis, et vald on taotlenud endale praegu RMK-le kuuluvat Uuemetsa teed, mis annaks võimaluse paatide vettelaskmise tingimusi piirkonnas elanike rahu häirimata elamutest veidi eemal parandada ja ehitada jõekaldal välja korraliku slipikoha.

Vallavanema väitel olnud enamik Uuemetsa elanikke eelmisel poolte ärakuulamisel septembris rahul sellega, kui neile tagatakse jõe äärde üks pääs läbi Kasteheina tänava. Kaht pääsu, neist teist Karukella tänava otsast, ja 25 meetri laiust kallasrada taotleb vähem arvukas seltskond, kes tahaks jões ujutada oma koeri.

“Mulle meeldis Elsteini mõte, et alale on vaja regulatsiooni ning tegelikult on arendaja kõiki neid inimesi petnud. Mõlemat kaklevat poolt. Soov, et vaidlusalune ala oleks täiesti avalik, on läbikäidud etapp. Siia on tuldud pidu pidama, telkima, jäetud praht maha ja inimesed, kes siin ääres elavad, on hädas sellega,” nentis Ruut.

Egon Elstein, vaidlusaluse Ranna kinnistu üks omanikke

“Detailplaneering, millele viidatakse, ei ole kunagi näinud siia ette rannaala avalikku kasutamist. Sellist sõna nagu “avalik” pole kuskil öeldud. Sellele panustamine on inimeste vaenu õhutamine. Selgelt arendaja pettis inimeste ootusi. Oli meilgi igat sorti ootusi, aga sellega tuleb leppida.

Kinnisvaraarendaja eesmärk oli võimalikult palju raha teenida. Teda ei huvitanud avalikud hüved.

Elanikele saadetud kirjadest oli päris jube lugeda seda, et takistatakse Kasteheina tänavalt juurdepääsu jõele. Ei ole inimestel keelatud sealt kunagi minna. Küll oleme takistanud autodega jõe äärde sõitmist ja Aasa pani koeri keelavad märgid üles.

See, et mingisugune regulatsioon on alal, mida kasutavad paljud inimesed, on normaalne. On päris selge, et olgu see meie kõigi või vallamaa, ei saa siin teha kõike, mis pähe tuleb.”