Riigikohus ei võtnud lapse kaotanud vanemate kaebust arutlusele

Jõusse jääb ringkonnakohtu otsus, mis leidis, et haigla töötajad ei teinud sünnitusel ravivigu ja lapse kaotanud vanemate nõuetel ei ole alust. Pildil vastsündinut kujutav elustamisnukk.  Foto: Mailiis Ollino

Riigikohus ei võtnud menetlusse sünnitusel lapse kaotanud vanemate ja SA Pärnu Haigla kohtuasja. Sellega jõustus mai lõpus tehtud ringkonnakohtu otsus, mis leidis, et haigla ei ole lapse surmas süüdi ega pea maksma kahjuraha.

Vanemad, kes süüdistavad Pärnu haiglat oma lapse surmas, esitasid kassatsioonkaebuse riigikohtusse juuni lõpus. Riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi sõnutsi tegi kohus möödunud nädala kolmapäeval otsuse, et ei võta seda juhtumit arutlusse ja jõusse jääb ringkonnakohtu otsus.

Haiglaga pea kaks aasta kohut käinud vanemad on pettunud. “Saime kogeda seda, et meil pole õigusriik,” kommenteerisid nad otsust napisõnaliselt.

Kaili ja Mareki poeg suri neli aastat tagasi pärast sünnitust hapnikupuuduse tagajärjel. Nende silmis suri vastsündinu haigla töötajate tegematajätmiste ja hoolimatuse tõttu. Nad kaebasid haigla kohtusse.

Maakohtu hinnangul rikkusid haigla töötajad hoolsuskohustust. Imikul oli sündides hapnikupuudus, mida arstid kohe ei avastanud. Vanemate kasuks mõisteti jaanuaris tehtud kohtuotsusega haiglalt välja 50 000 eurot ja 75 protsenti matusekuludest.

Kumbki osapooltest ei olnud aga otsusega rahul ja kaebasid selle edasi ringkonnakohtusse. Kaili ja Marek ei nõustunud sellega, et haiglal nähti üksnes osalist süüd. Haigla ei tunnistanud ennast süüdi ja taotles otsuse tühistamist.

Mai lõpus mõistis ringkonnakohus haigla siiski süüst puhtaks. Leiti, et maakohus hindas tõendeid valesti. Neist ei kajastuvat, et haigla oleks vastsündinule jätnud osutamata vajaliku ja õigeaegse abi. Vanemate kasuks mõistetud rahaline nõue jäeti rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid mõlema poole kanda.

Riigikohus on Eesti kõrgeim, põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.