Uued tuuled kaitseväes: ajateenistus hakkab sarnanema töölkäimisega

Kolonel Vahur Karus leiab, et noored saavad oma tegude eest vastutust võttes paremini hakkama kui vaid kaitseväe sunnile alludes.

FOTO: Marina Loštšina

Juba järgmisel nädalal suunduvad kaitseväkke riigi ees oma kohustust täitma tuhanded Eesti noored. Teenistus, mis neid mehi ja naisi ees ootab, võib aga oodatust märksa erinevamaks kujuneda.

Mõnes 1. jalaväebrigaadi üksuses on juba katsetatud elukorraldust, kus väeosast väljapääsemine on igapäevane. Tänu headele tulemustele hakatakse sama süsteemi laiemaltki rakendama.

Nooremseersant Karl Konnapere liitus sel suvel tegevteenistujana Scoutspataljoniga, olles äsja samas üksuses lõpetanud ajateenistuse. Tema üksuse elukorraldus erines omajagu sellest, mida sõdurid kaitseväkke astudes ootasid. Suur osa 11 kuust kulges nõnda, et tööpäeva lõpus anti ­sõduritele vaba voli otsustada, kuidas nad oma aega sisustavad.

Kes elas lähedal, sai käia iga päev kodus. Kaugemal elavad ajateenijad said minna näiteks kinno või linna peale aega veetma. “Oligi nagu vaba elu, polnud seda tunnet, et oled kinni kuskil,” meenutas Konnapere. “See tuli kindlasti paljudele väga suure ­üllatusena, et nädala sees saad väljas käia.”

Osal ajateenijatest on viimase paari aasta jooksul olnud kohustus väeossa naasta alles hom­mikul. Nüüd soovivad 1. jalaväebrigaadi juhid laiendada eelkirjeldatud elukorraldust kogu brigaadile. Muutus hakkab hõlmama väljaõpetatavatest üksustest enamikku.

Kõigepealt rakendati uudset süsteemi juhtprojektina Scoutspataljonis. Kuna seal on ajateenijad kõrvuti tegevväelastega, tagas uus kord mõlemaile võrdsed võimalused. Samal ajal lubas ajateenijatel oma vaba aja korralduse eest ise vastutada.

“Kui ülesandeid ei ole, siis minema,” sedastas 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus, kellele alluv pioneeripataljongi on sama korda proovinud. “Et vaadata, kuidas asi toimib,” põhjendas ta. Lisades, et eesmärk on panna ajateenijad taas vastutama oma teenistuskäigu eest.

Kuigi uue süsteemi rakendamise algusaeg pole veel selge, võib juhtuda, et sel suvelgi aega teenima asunud noored saavad oma vaba aega ise korraldama hakata.

FOTO: Ardi Hallismaa

Kolonel tõi näite enda teenistusest 1994. aastal. “Kes õpetas ajateenijaid välja? Ajateenijast seersant,” arutles Karus. “Me vastutasime nende inimeste eest, kellega õppustel käisime: läksime metsalaagrisse, kus 120 inimese peale oli üks tegevväelane. Me vastutasime ja õppisime vastu­tama. Ja ma arvan, et tänapäeva noortel on tahe vastutada ja paljude asjade üle otsustada samasugusena olemas. Aga anname siis neile selle võimaluse!”

Karus usub, et noored saavad oma tegude eest vastutust võttes paremini hakkama kui vaid kaitseväe sunnile alludes.

Brigaadiveebel Renzo Rajaste nimetas, et kõnealune muudatus on vaid osa suuremast plaanist. “Ajateenistus on brigaadi eest­vedamisel mõne aastaga kardinaalselt muutunud,” tõdes ta. “Ja muutub veel. Kui maailm meie ümber muutub, ei ole me kinnises karbis, vaid läheme muutustega kaasa.”

Scoutspataljoni juhtprogramm on Rajastelegi andnud positiivset tagasisidet. Kasvanud on tahe hoida distsipliini ja näiteks varustuse ja väljaõppe probleemid vähenenud. Hakkamasaa­mine teenistuses on paranenud. Rajaste hinnangul just põhjusel, et kui sõduril on teadmine, mis tingimustel õhtu vabaks saab, tahab ta hästi tööd teha.

Esialgu ilmnes negatiivsetki: hilineti, jõuti väeossa napsi­sena. Noored võtnud end aga kiiresti kokku. Karuse sõnutsi oli katsetuse teisel aastal muresid märksa vähem kui esimesel.

Ma arvan, et tänapäeva noortel on tahe vastutada ja paljude asjade üle otsustada olemas.

Vahur Karus

Kuigi kord laieneb brigaadile, ei hakata uusi põhimõtteid rakendama sõduri baaskursusel ega erialakursustel. Põhjusena nimetab Karus väljaõppe intensiivsust nimetatud perioodidel. “Need on kursused, kus põhimõtteliselt hommikust öörahuni oled õppega nii hõivatud, et ega seal võimalust teki,” nentis kolonel.

Samuti jääb endiselt kehtima põhimõte, et kui ülemad näevad probleeme distsipliiniga või tekivad kellelgi õppevõlgnevused, peab leppima väeosas ajaveetmisega. “Kui töö on tegemata, tuleb seda teha töövälisel ajal edasi,” sõnas brigaadiveebel.

Kuigi lootust on, et juba järgmisest aastast saavad vastsed ajateenijad oma elu paindlikumalt korraldada, pole süsteemi rakendamise algusaeg päris kindel.

“Küsimus ei ole selles, kas me usaldame sõdureid,” lausus 1. jalaväebrigaadi ülem. “Peame leidma aga lahenduse, kuidas mitte tekitada lisatöö­koormust tegevväelastele, kes iga päev peaksid suures koguses linnalube käsitsi allkirjastama.”

Rajaste täiendas, et praegu­seni on kasutusel süsteem, kus kasarmutes on sisse seatud raamatud, kuhu käsitsi märgitakse teenistujate liikumine. Tapa linnakus elab üle 1000 ajateenija. Nii ei ole tehniliselt teostatav, et ajateenijate liikumist hakataks iga päev käsitsi registreerima.

Rajaste möönis, et nähtavasti ei hakkaks kõik need 1000 sõdurit iga päev väljas käima ja uudsuse vaibudes kasutab võimalust näiteks 100 sõdurit päevas. Küll peab kõigeks valmis olema.

Nii otsitaksegi praegu lahendust, et protsess kulgeks nii ajateenijale kui ülemast tegevväelasele kiiresti. “Ma ei saa kätt südamele panna ja öelda, et me leiame nüüd kohe need võimalused,” lausus Karus. “See tähendab, et see (muutuse rakendamine, toim) võib natuke edasi lükkuda.”

Koloneli jutu järgi ei saa välistada, et tuleval aastal jätkatakse uue korraga vaid Scoutspataljonis. Siiski kinnitas ta, et kirjeldatud muudatused lähiajal kahtlemata tulevad.

Tegu pole kulude kokkuhoiuga

Kui 2011. aastal otsustati kaitseväes lasta vastsed ajateenijad nädalavahetuseks linnaloale kohe sõdurite baaskursuse ajal, tuli tagasilöök sealt, kust seda kõige vähem oodati. Avalikkus jõudis järeldusele, et tegu on vaid kulude kokkuhoiu eesmärgil tehtud muudatusega. Kaitsevägi lahendas olukorra kiiresti: pärast esimeste linnalubade andmist jätkati senise süsteemiga.

Seekord rõhutavad nii kolonel Karus kui staabiveebel Rajaste spekulatsioonide vältimiseks, et tegu ei ole toitlustuskulude kokkuhoiu plaaniga. Nii õhtu- kui hommikusöök on ette nähtud neilegi kutsealustele, kes väeosast lahkuvad. Sestap ei vähene toitlustuskulud grammi võrragi ja Karuse kinnitusel on kava ­tegelik eesmärk tuua ajateenistus tänapäeva. (PP)

Tagasi üles