“Aktuaalne Pärnumaal”: mis saab Pärnu lennujaamast ja neljarealisest maanteest?

17,3 miljonit eurot Pärnu lennujaama rekonstrueerimisprojektist on kantud AS Tallinna Lennujaama arvele, kinnitas raadiosaates osalenud riigikogulane Andres Metsoja. Foto: Lilli Tölp

Seekordses Pärnu Postimehe ja Tre Raadio ühissaates oli kõne all nii Pärnu lennujaama, Via Baltica kui Rail Balticu arendus ja nende rahastamine riigieelarvest. Tre Raadio saatejuhi Regina Jaaksoni ja Pärnu Postimehe ajakirjaniku Raido Keskkülaga arutles neil teemadel riigikogu liige ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja.

Metsoja märkis alustuseks, et alati ongi nii: raha ei ole, on eri huvid ja nende taga eri piirkonnad. “See ongi väga suur töö, et mingid teemad üldse riigieelarvesse või eelarvestrateegiasse jõuaksid,” sõnas rahvasaadik. “Tihi näeme vaid lindi lõikamist ja neid, kes tambivad vastu rinda, et küll sai võideldud ja tehtud.”

Metsoja, kes vahetult enne saadet osales Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkoosolekul, kus Pärnu lennujaamaga seonduvast andis ülevaate AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige Einari Bambus, vahendas, et siinse lennujaama arendus käib.

“See 17,3 miljonit eurot Pärnu lennujaama rekonstrueerimisprojektist on kantud AS Tallinna Lennujaama arvele. See raha on olemas. Meil on tekkepõhine eelarvesüsteem ja kuna lennujaama valmimine lükkus siinsete kohalike probleemide tõttu aasta võrra edasi, siis kajastub see eelarves samuti aasta hiljem,” rääkis Metsoja.

Ühelt poolt lükkas riigikogulase sõnade kohaselt lennujaama valmimist edasi kohtuvaidlus, kuid probleem on suurem. “Kuidas toimetada edasi lennujaamaga piirneval alal, kus ristuvad erahuvid ja avalik huvi? Need on vaja selgeks rääkida ja töö selles on olnud väga efektiivne,” märkis ta.

Selles, et aastaks 2021 saab jaam valmis, Metsoja ei kahelnud. Pärnu lennujaamaga seotud probleeme jagub aga veel.

Metsoja jutu järgi tuleb leida lahendus lennujaama juurdepääsuteedes, mis riigi sellise taristu puhul kuulub harilikult riigile. “Selles küsimuses ja maade vahetamises käib töö Tori vallaga,” sõnas Metsoja.

Teistest liikumisviisidest rääkides märkis Metsoja, et praegune valitsus on kinnitanud selget plaani asuda parandama riigisiseste maanteede olukorda. Nii Narva, Tartu kui Pärnu suund on prioriteet. “Saan aru, et mõningane informatsioonihälve on tekkinud sellest, et varem on sõlmitud kokkulepe ehitada Via Baltica 2+1 maanteeks. Nüüd on jõutud arusaamale, et kui tegelikult neid lõike teha, peaks rajama selle ikkagi 2+2 maanteena. Kuna on tekkinud muutus, siis tuleb seda eelarveprotsessis alles täpsustada,” selgitas Metsoja.

Uue aasta riigieelarves kajastuvatest Pärnumaaga seotud objektidest tõi Metsoja esile juba praegu Pärnusse kerkiva julgeolekumaja. “Pärnumaal ollakse võlgu politseile, mis on pidanud töötama ikka väga kesistes ruumides,” sõnas ta.

Samuti kerkib Pärnusse kaks riigimaja: üks neist on endine maavalitsuse hoone Akadeemia 2 ja teine Rohelisel tänaval, kus eri riigiasutuste kokkuviimiseks ruume kohendada.

“Olulisel kohal on Kaitseliit, mis on kindlalt väljendanud, et nad vajavad Pärnus uut hoonet. Täpseid kokkuleppeid veel ei ole, kuid seegi protsess käib,” selgitas Metsoja.

Sellise suurprojekti puhul nagu Rail Baltic on Metsoja arvates praegu tähtis, kui palju tuleb Pärnumaale kohalikke jaamu. “Oleme kokku leppinud, et need rajatakse ja praegu neid juba projekteeritakse,” rääkis Metsoja. “Seega ettevalmistustööd käivad ja suur ambitsioon on jõuda sinnamaani, et peale Rail Balticu kaubajaama on võimalik Pärnusse tuua remondidepoo, mis lisab töökohti.”