Liisa Pakosta: Ässitamine ­kõigutab meie kõigi turvatunnet (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. Foto: Urmas Luik

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta, kes isa poolt pärnakas, jõuab tihti Tallinnast väljapoole, kuigi tema kantselei asub pealinnas. Pärnumaal külastas ta Surju põhikooli ja Koidula gümnaasiumi ning pidas ettekande Pärnu linnavolikogus.

Ma ei mäleta, et võrdse kohtlemise volinik oleks esinenud mõne kohaliku volikogu ees. Pärnus kohe kindlasti oli see esimene kord.

Jah, minagi ei mäleta, et volinik oleks pidanud ettekannet mõne volikogu istungil. See on päris pretsedenditu.

Mis tõi siis Pärnusse?

Käin hästi palju Tallinnast väljas, Pärnumaal olen teist korda. Käime, kohtume inimestega, praegunegi väljasõit oli ammu kokku lepitud ja kuna volikogu istung langes sellele ajale, siis miks mitte. Konkreetselt tõi mind siia hilju­tine juhtum, kus inimesi rünnati sõnade ja pildistamisega. Isegi siis tunneks inimene end ebamugavalt, kui lähed toidupoodi allahindlusele ja sind hakatakse pildistama. Me tajume seda ahistamisena. Kui inimesed lähevad Apollo kinno või Endla teatrisse, siis keegi seisab uksel ja pildistab. See ei ole Eesti Vabariigis normaalne. Loodan, et mul õnnestus selgitada, et kohalikul omavalitsusel pole ainult talumiskohustus, vaid kohustus inimesi aidata, võrdseid võimalusi edendada.

Tagasi üles