Pärnu loomade varjupaik on kahe eelneva aasta jaanuaris rõõmustanud selle üle, et kodupakkumisi ootavaid koeri ei leidugi. Käisime uurimas, millised loomad sel aastal varjupaigas päriskodust unistavad.
Galerii: kodutu Malviina leidis nädala jooksul kaks elupaika, peret otsivad teisedki
Sel ajal, kui me fotograafiga kassitoas ringi vaatasime, tagastati varjupaika mõne päeva eest koju viidud kiisu Malviina. Ehmunud kass ei saanud esiti aru, mis temaga toimub, ja oli väga pinges, kollased silmad suured nagu tõllarattad. Ometi polnud nurruja kuri ja puges süllegi.
Varjupaiga vabatahtliku sõnul selliseid asju juhtub ja on parem, kui loom jõuab tagasi, selle asemel et tänaval lõpetada.
Malviinal vedas aga väga, samal ajal oli kassituppa kiisut valima tulnud sintlane Diana Nerling perega. Nerling oli Malviinat juba varem varjupaiga kodulehel armsaks pidanud, kuid enne kodupakkumisotsuse lõplikku langemist oli loom juba broneeritud. Nii tuli Nerling täna varjupaika mõttega mõnele teisele sõbrakesele turvalist kodu pakkuda. Nähes aga Malviina tagastamist, võttis Nerling vastu otsuse, et koju viiakse siiski Malviina.
Varjupaigal läks päev korda: enne Malviinat kolis uude koju pisike kassipoiss Lillygi. Nüüd ootab seal peremeest kaks kutsat ja viis kassi.
Mica on umbes aastane noor ja ülisõbralik emane koer, kes sobib sotsiaalsete liigikaaslastega. Ta on valmis koju minema pärast sterilisatsiooni. Koer sattus varjupaika kuu aega tagasi Potsepa karjääri lähedalt, tema omanikke pole õnnestunud välja selgitada ja loomale loodetakse leida uus elupaik.
Freya on kaunis ja sõbralik kolmeaastane Belgia Malinois' laadne emane koer, kellele sobib kodu, kus osatakse hinnata nii tema välist ilu kui ka vaimseid võimeid ja füüsilist aktiivsust.
Freya peremees peab olema valmis igapäevasteks pikemateks jalutuskäikudeks või tegelema agility ehk koeraspordiga. Pikki päevi ta üksi kodus veeta ei taha, muidu hakkab endale tegevust otsima, näiteks korrastab sahtleid. Freyale sobib kodu, kus ei ole kasse, elukohta ei tahaks ta jagada emase kutsuga. Ta on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud ja saanud parasiiditõrje.
Joonas on umbes kolmeaastane isane punavalge kasukaga kass, kes ei pea inimest vaenlaseks, kuid esmakohtumisel eelistab olla nähtamatu. Sestap peaks uus pere andma Joonasele kohanemisaega. Ta on kiibistatud, kastreeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.
Sõstar sattus varjupaika Põhja-Pärnumaalt Suurejõelt, ta on umbes kuuekuune valge vuntsi ja põllega must emane kassipoeg. Tema vajab inimesega sülesõbraks saamiseks aega, teiste kassidega seltsib hästi. Sõstar on steriliseeritud, kiibitud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.
Jovita on samuti umbes kuuekuune emane kassipoeg, kes toodud Lääneranna vallast Ullaste külast. Tema võiks sobida neile, kelle arvates üks õige kass on triibulise kasukaga. Ta on kiibistatud, steriliseeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.
Jesper on umbes viiekuune isane triibik. Temagi sõitis varjupaika Ullaste külast. Uude koju minnes on ta kiibistatud, kastreeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.
Nii Jesper kui Jovita näevad välja kui ühe pesakonna lapsed, nii "kleepusid" nad kassitoas pesas teineteise külge ja ilmselt poleks neil koos koju minemise vastu kõige vähematki.
Johanna toodi Tori vallast Niidu külast, ta on umbes kümnekuune kolmevärvilise kasukaga emane kass, kes võtab vastu paid, aga ujeduse tõttu sülle veel ei kipu. Temagi on kiibistatud, steriliseeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.
Kel kodus ja südames kohta mõnele siinsele loomale, võtke ühendust varjupaigaga telefonitsi 524 6705, kirjutage
parnu@varjupaik.ee või minge kohapeale neljajalgsetega tutvuma.