iDeal kampaania

Olematu talve mõjud: merebioloog ennustab hülgekevadet, millesarnast pole enne nähtud

Mullu Treimani rannalt leitud viigripoeg. 

FOTO: Lilli Tölp

Kalendri järgi on talv, aga põllul tärkab vili, puud on pungas ja talveund magama pidavad loomad tuterdavad uimaselt ringi. Kui nüüd liigumegi kevadele vastu tormituulte ja soojakraadidega, kuidas see kõik elusloodust mõjutab?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Hülgeuurijana tuntud merebioloog Mart Jüssi, kes 30 aastat hüljeste talviseid toimetamisi jälginud, sellist jaanuari ei mäleta. “Üldiselt on olnud nii, et taliharjapäevaks (14. jaanuar, A. K.) on Väinameri ja Pärnu laht osalise või kindla jääkatte all,” märkis Jüssi. “Arvatavasti hüljestele olulist jäist elupaika sel aastal merre ei moodustu.”

Väljasuremisohus viigrite kestlikkuse seisukohast on jää olemasolu äärmiselt oluline. Seal veedavad pojad esimesed elunädalad. Rannal on abitud viigripojad kerge saak kiskjatele. Rebased, koerad ja kotkad teavad hästi, kuidas need loomad maitsevad. Jüssi mäletab, et 2008. aastal, mil jää mõttes oli Pärnu lahel umbes sama seis, söödi mõne nädalaga ära kõik siin sündinud viigripojad. Inimesedki teevad uudishimutsemisega hülgepoegadele pigem kahju kui kasu.

Tagasi üles