Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/18/12879262t1h422a.jpg)
Kalendri järgi on talv, aga põllul tärkab vili, puud on pungas ja talveund magama pidavad loomad tuterdavad uimaselt ringi. Kui nüüd liigumegi kevadele vastu tormituulte ja soojakraadidega, kuidas see kõik elusloodust mõjutab?
Hülgeuurijana tuntud merebioloog Mart Jüssi, kes 30 aastat hüljeste talviseid toimetamisi jälginud, sellist jaanuari ei mäleta. “Üldiselt on olnud nii, et taliharjapäevaks (14. jaanuar, A. K.) on Väinameri ja Pärnu laht osalise või kindla jääkatte all,” märkis Jüssi. “Arvatavasti hüljestele olulist jäist elupaika sel aastal merre ei moodustu.”
