Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis eile valitsuse liikluskomisjonile ülevaate elektritõukerattaid puudutava seaduse eelnõu käsitlusest.
Menukaid kergliikureid ohjavad seadusemuudatused jõudsid valitsuseni
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnutsi on vaja elektritõukerataste kasutamist reguleerida, et parandada üldist liiklusohutust ja -kultuuri. Ministri jutu järgi tekkisid elektritõukerattad liiklusse mullu suvel suhteliselt ootamatult. “Vahepeal on toimunud põhjalik avalik debatt ja oleme jõudnud esmase lahenduseni, mille soovime sel aastal ellu viia,” selgitas Aas.
Pärnu linnapilti ilmusid Bolti renditõukerattad mullu juuni lõpus ja tekitasid kohalikes üksjagu pahameelt.
Kui 100 rohemustale laenuliikurile määras ettevõte maksimumkiiruseks 25 kilomeetrit tunnis, siis eravalduses masinate kiirust ei piira keegi peale sõitja enda.
Plaanitava seadusemuudatusega jääksid elektritõukerataste eelistatud liikumisalaks jalgrattateed, nende puudumise korral kõnniteed, kergliiklejate ala puudumise korral erandina sõidutee. Kavas on lisada kiiruspiirangud ja lisaohutusnõuded, sealhulgas laste turvalisusnõuded.
Ministeeriumi ettepanek sisaldab muu seas uue sõiduliigi mõiste kasutuselevõttu: kergliikuri alla kuuluksid tulevikus nii elektritõukeratas kui tasakaaluliikur. Senine nõue jalakäijatest ohutult, jalakäija tavakiirusel mööduda, kehtiks edaspidigi.
Uue seaduse jõustumiseni on elektritõukeratas ametlikult jalakäija abivahend ja sellega teisele jalakäijale otsa sõites pole tegemist mitte liiklusõnnetusega, vaid tavalise õnnetusega ja see ei kajastu liiklusstatistikas.
Juhtrauaga kergliikuri ehk elektritõukeratta standardvarustusse kuulub signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ja tuli, külgedel kollane või valge helkur või tuli. Kui tehniliselt pole tulesid võimalik paigaldada, peab tõukerattajuht pimedal ajal liikudes kasutama helkurit või muud valgusallikat.
Kavandatavad seadusemuudatused hakkaksid vastuvõtmise korral kehtima tänavu juulis.